Chapter 1.8 (Eesti pärimusmuusika)

Uuemad kandled

Sissejuhatus

Videos tutvustab Juhan Uppin erinevaid uuemaid kandleid.​
Juhan Uppin

Vabariigi pillimees Juhan Uppin on eesti lõõtspilli ja erinevate kannelde mängija. 2020. aastal sai ta Vabariigi pillimehe tiitli, kuna on üks säravamaid traditsioonilise mängustiili valdajaid, aga ühtlasi ka lõõtsa ja kandle repertuaari ning mängutehnika avardaja. Uppin tegutseb aktiivselt nii soolo- kui koosmängijana (ansamblites Rüüt ja Tuulelõõtsutajad), õppejõuna (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ja Heino Elleri Muusikakoolis) ning ka valdkonna eestvedajana (nt laulu- ja tantsupeo liikumise raames aset leidvate rahvamuusikapidude loomingulise juhina).

Mõiste "uuem kannel" tähistab erinevaid Euroopa tsitrite ja teiste näppekeelpillide eeskujul tekkinud kandletüüpe, mis asendasid 19. sajandi teisel poolel varasema väikekandle. Neid arhailisest väikekandlest suuremaid ja ehituselt keerukamaid tsitritüüpi kandleid nimetati Põhja-Eestis alguses tsimbliteks või simliteks, Lõuna-Eestis aga endiselt kanneldeks. Hiljem on neid pille hakatud nimetama ka külakanneldeks, rahvakanneldeks või viisikanneldeks. Erilise mängutehnika järgi, kus pöidla (päka) ümber kinnitatakse metallist mängurõngas, on nime saanud päkarauakannel.

Kuigi alguses mängiti uuematel kanneldel edasi ka vanas harjumuspärases katmistehnikas, on uuemate kannelde põhitunnuseks see, et need võimaldavad lisaks meloodiale mängida kolmel akordil põhinevat harmooniasaadet. Varasemat tüüpi järjestikuste keeltega kanneldel oli saatepartii sõrmitsemine tehniliselt üsna keerukas, mistõttu kujunes välja lihtsamini käsitsetav kobarakordidega kandletüüp. Sellest arenes omakorda välja ainult valmisakordidega saatekannel.

Kui saatekannel välja arvata, on kõik eelnevalt loetletud rahvapärased kandled diatoonilised ja neil saab mängida ühes helistikus. Rohkem võimalusi pakub kõige uuem kandletüüp, kromaatiline kannel, mida võib samuti käsitleda uuema kandle erivormina. Võrreldes rahvamuusikaga leiab kromaatiline kannel enam kasutust kunstmuusika esitamisel.

Millal hakkasid uuemad kandled Eestis levima?

  • 18. sajandil teisel poolel
  • 19. sajandi teisel poolel
  • 20. sajandi teisel poolel

Rahvasuus hakati uuemaid kandleid nimetama

Uuemate kannelde nimetused 20. sajandil on

  • külakannel
  • rahvakannel
  • päkarauakannel
  • hiiu kannel

Lohista kandle tunnused õige kandle nime alla

      • Pillil on 5–12 keelt
      • Õõnestati puutükist
      • Pillil on rohkem kui 12 keelt
      • Keeled on valmistatud metallist
      • Keeli valmistati vanasti hobusejõhvidest, lambasoolest
      • Liimiti kokku puidutükkidest
      • Pilli mängitakse nii süles kui lauale asetatuna
      • Pilli mängitakse peamiselt süles

      Uuemad kandled ja mängutehnikad

      Uuematel kanneldel mängides on võimalik kasutada erinevaid mängutehnikaid. Neid tehnikaid tutvustab videos Juhan Uppin.
      Please wait