Параграф 1.7 (Eesti pärimusmuusika)

Viiul

Viiulit tutvustavas videos räägib Karoliina Kreintaal viiuli ehitusest ja näitab, kuidas kõlavad sellel pillil rahvamuusikapalad.
Karoliina Kreintaal

Karoliina Kreintaal on pärimusmuusika interpretatsiooni magister, kes on end täiendanud Rootsis ning Ungaris. Ta tegutseb viiuldaja ja lauljana ansamblites Tintura, Ruhnu saare lood ja laulud, Torupilli Jussi Trio ning Candango Trio. Karoliina on pärimusmuusika eriala koordinaator ja õppejõud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Muusika kõrval on tema teiseks väljendusvahendiks fotograafia.

Viiul on poognaga mängitav keelpill. Viiuli kereks on kõlakast, selle külge kinnitub viiuli kael keelte ja sõrmlauaga.

Väliselt samasugust pilli kasutatakse paljude rahvaste pärimusmuusikas, erinevad ainult mänguvõtted ja muusika, mida sellel mängitakse. Praeguse kuju ja ehitusega viiul pärineb 16. sajandi keskpaiga Itaaliast, kust see levis kiiresti ka mujale Euroopasse.

On teada, et Eesti linnades võis viiuleid kohata juba 17. sajandil. Eesti maarahva seas võeti viiul kasutusele ilmselt 18. sajandil mõisates ja linnades tegutsenud saksa muusikute eeskujul. Rahvamuusikas kasutati viiulit esialgu koos torupilliga ja torupillipärase repertuaari mängimiseks. 19. sajandi algul tunti viiulit kõikjal Eestis ja see sai torupilli asemel tähtsaimaks rahvapilliks.

1. Viiul on.

2. Poognajõhvid on tehtud.

3. Milliselt maalt on viiul pärit?

  • Hispaaniast
  • Venemaalt
  • Itaaliast
  • Rootsist

4. Kuidas nimetatakse seda tehnikat, kui viiulit mängitakse sõrmitsedes?

  • Nippicato
  • Ritardando
  • Pizzicato
  • Crescendo
Будь ласка, зачекайте