Luku 3.2 (Inimeseõpetus 7. kl)

Tunnen oma tundeid

Arutle

  • Mis tundeid sa oskad nimetada?
  • Milleks on tunded vajalikud?
  • Kuidas sa erinevate tunnetega toime tuled?

Tunnete tekkimine

1. Vaata pilti. Mis tundeid sa pildil näed?

Meie kõikide sees on erinevad tunded

Arutle

  • Mis tundeid sa piltidel näed?
  • Mis olukord selle tunde võis tekitada?
  • Mis sinul sellist tunnet on tekitanud?

2. Uuri skeemi. 

olukord

tunne =
emotsioon

käitumine

muutused enesetundes

(nt oled elevil või ärevuses)

muutused
kehas 

(nt süda lööb kiiremini, suu naeratab)

2.1 Vaata psühholoog Andero Uusbergi selgitust, kuidas tunne tekib.
​Jälgi skeemilt, millest psühholoog räägib.

Vaata videot „Kuidas tunne tekib?“

Tunne ehk emotsioon on tundmus või tundeelamus, millega kaasnevad muutused kehas ja enesetundes. Tunne saab alguse mõnest olukorrast. Tunne mõjutab käitumist.

3. Loe tunnete tekkimise kohta.

Kui inimesel tekib emotsioon, toimub kaks muutust:

  1. Üks muutus toimub enesetundes. Enesetunnet saab kirjeldada  tundesõnadega (nt ärevus, rõõm, igatsus, vastikus). 
  2. Teine muutus toimub inimese kehas. Näiteks hakkab süda kiiremini lööma kui tuntakse hirmu, viha või ootusärevust.

Need kaks muutust kehas tekivad vastusena konkreetsele olukorrale. Olukord on näiteks see, kui sa teed kontrolltööd või mõtled sellele. Siis töö tegemise olukord tekitab sinus emotsioone.

Inimene käitub nii, nagu tunded teda suunavad. Näiteks kui inimene on mängus ootamatult kaotanud, tunneb ta pettumust. Pettunult võib ta vihaselt karjuda ja jalgu trampida. Või kui inimene on mängu võitnud, tunneb ta rõõmu. Siis võib ta rõõmsalt hõisata ja kedagi kallistada.

Kus keha piirkondades on tunda erinevad emotsioonid? Pildil on näha, kus kehaosas on emotsioonide tekkimisel tunda näiteks sooja või külma
Õpetajale

Soovi korral võivad õpilased ​​oma tundeid joonistada või värvidega kujutada ja arutada, mis värvi nende jaoks erinevad tunded on.

4. Lohista märksõnad õigesse kohta.

TUNNE =
EMOTSIOON
↙↘

      • süda lööb kiiremini
      • vastikus
      • rõõm
      • kurbus
      • jalad värisevad
      • käed higistavad
      • suu naeratab
      • üllatus
      • Tunne
      • Olukord
      • Käitumine

      Emotsioon = tunne

            • mängu võitmine
            • karjumine ja jalgade trampimine
            • hõiskamine ja kallistamine
            • mängu kaotus
            • rõõmustamine
            • pettumus

            Tunnete väljendamine

            5. Vaata pilte. Vali rippmenüüst, kuidas poiss ennast tunneb.

            Arutle

            • Võrdle oma valikuid kaaslaste valikutega. 
            • Mis oli sarnast? Mis oli erinevat?

            Me ei pruugi alati teiste tundeid samamoodi tajuda.

            Me ei pruugi alati teiste tundeid mõista.

            6. Mõtle ja kirjuta. Vali eelmisest ülesandest kaks tunnet. Mis olukorras poisil selline tunne võis tekkida? Kuidas poiss võib käituda?

            Kokkuvõte

            Kujutle end järgmistesse olukordadesse. Arutlege klassis, milliseid mõtteid ja tundeid olukorrad sinus tekitavad. Kirjuta.

            Sul on arvutiklassis kindel istumiskoht. Astud klassi ja näed, et sinu kohal istub klassikaaslane.

            • Mida sa selles olukorras tunned? Põhjenda. 
            • Mida sa selles olukorras teed? 
            • Mida sa selles olukorras ütled? .“

            Sa oled kinos. Sinu selja taga istub tüdruk/poiss, kes sulle väga meeldib. Sa ei tea tema tundeid, sest te pole viimasel ajal palju suhelnud. Pärast filmi lõppu kohtute trepil.

            • Mida sa selles olukorras tunned? Põhjenda. 
            • Mida sa selles olukorras teed? 
            • Mida sa selles olukorras ütled? .“

            Sa lähed klassikaaslase juurest koju. On vihmane ja hakkab hämarduma. Sa kõnnid bussipeatuse poole ja kuuled, et sinu kõrval peatub auto.

            • Mida sa selles olukorras tunned? Põhjenda. 
            • Mida sa selles olukorras teed? 
            • Mida sa selles olukorras ütled? „.“
            Hirm tekitab ebakindlust
            Odota