Параграф 3.3 (Inimeseõpetus 7. kl)

Mis on tüli?

Arutle

  • Mis on sinu arvates tüli?
  • Mis sõnu veel „tüli“ kohta kasutatakse?
  • Mis tekitab tüli?

Tüli mõiste

Näide olukorrast

Tunded

TÜLI

Käitumine

Sama tähendusega sõnad

nääklus, konflikt, sõitlus, sõnasõda, riid, sõimlemine, kraaklus, jagelus, pahandus

Tüli ei tule põhjuseta

2. Tutvusta oma mõttekaarti kaaslastele. Lisa oma mõttekaardile veel märksõnu, mida klassikaaslastelt kuulsid.

Arutle

  • Kas tüliga seostuvad pigem positiivse (hea) või negatiivse (halva) tähendusega sõnad? Miks see nii on?
  • Millest tülid alguse võivad saada?

Tüli = konflikt

3. Loe.

Konflikt on lahkheli või arusaamatus, mille tulemusena tekib pinge. Tekkinud pinge tõttu hakkavad osapooled üksteise vastu tegutsema (nt vaidlema, häält tõstma, karjuma). Tülis olemine või selle nägemine tekitab ärevust, hirmu, kurbust, viha, ebaõigluse tunnet.

Tavaliselt on tülide põhjuseks inimeste erinevad huvid, arusaamad või väärtused. Näiteks ema tahab, et sa koristaksid oma tuba, aga sina tahad sõpradega internetis suhelda. Sellisest vastuolust võib kergesti tüli tekkida. Ema peab väga oluliseks puhtust. Laste jaoks on olulisem suhtlemine.

4. Markeeri tekstis.

  • Markeeri rohelisega näited, mis kirjeldavad tüli olukorras käitumist.
  • Markeeri roosaga tunded, mis tekivad tüli olukorras?
  • Markeeri kollasega tülide põhjused.

Konflikt on lahkheli või arusaamatus, mille tulemusena tekib pinge.

Sõnelus

5. Loe.

Oli ilus sügisilm. Malle riisus koos emaga tiigi ääres lehti. Neist kiirustas mööda vanatädi Elli, käes kuurist leitud vanad riided. Vanatädi ütles, et viib need suurde prügi-konteinerisse, mis naabrite värava juures seisab. Ema teadis, et see on naabrimehe tellitud. Ta ütles vanatädile, et ilma luba küsimata ei tohiks sinna midagi panna.

Õhtul teatas vanatädi, et viis ikkagi kaltsu-koti konteinerisse. Ema vaatas vanatädile tõsise näoga otsa ja lausus ärritunud häälega: „Ma ju ütlesin sulle, et see on naabrite oma ja meie oma prügi sinna ei vii!“. Vanatädi ei mõistnud ema pahameelt: „See oli ju pooltühi! Keegi ei märka muu prügi hulgas võõrast kotti.“

Ema proovis veel kord selgitada: „Asi ei ole selles, et keegi ei märka. Naabrimees tellis selle prügikonteineri ja tema maksab prügi äraviimise eest.“

Vanatädi Elli ei saanud ikka aru, miks ema pahandas. Tädile tundus, et ema oli ebaõiglane. Elli oli neid aidanud ja nende prügist lahti saanud. Ta ütles: „Aga sina oled üks igavene argpüks! Keegi ei saa ju teada, et meie selle koti sinna viskasime.“

Malle jälgis täiskasvanute sõnelust. Ta soovis väga, et seda tüli ei oleks. Nii raske on näha, kui sinule kallid inimesed vaidlevad. Ta mõtles, kas peaks püüdma tüli kuidagi lahendada või hoopis vaikselt lahkuma.

Arutle

  • Kelle vahel tekkis tüli?
  • Millest tüli alguse sai?
  • Mille poolest ema ja vanatädi arvamused erinesid? Markeeri esimeses lõigus.
  • Miks ema vanatädi peale ärritus?
  • Miks vanatädi arvas, et ema oli ebaõiglane?
  • Kes sinu arvates õigesti käitus, kas ema või vanatädi? Põhjenda oma arvamust.
  • Mida Malle sõnelust nähes soovis ja mõtles. Markeeri viimases lõigus.
  • Kuidas Malle ennast selles olukorras  võis tunda?
Arusaamad võivad lahku minna
Vihje
Seda ülesannet ei saa mobiiltelefonis lahendada.

Inimesed näevad maailma erinevalt, sest neil on erinevad kogemused ja arusaam asjadest. Kuna igaüks meist on omamoodi, võivad tekkida erimeelsused. Erimeelsusi kiputakse lahendama vaidlustes. Seejuures võib juhtuda, et me ei märka, kuidas teine inimene olukorda näeb või miks ta nii arvab.

Kokkuvõte

tülli, kaks, kangem, targem, lõhki

  • Igal mündil on  külge.
  • Juuksekarva ei maksa  ajada.
  •  annab järele.

Arutle

  • Mida need vanasõnad tähendavad?
Будь ласка, зачекайте