Параграф 8.1 (Inimeseõpetus 7. kl)

Teadete edastamine tänapäeval ja minevikus

Arutle

  • Millistest allikatest sina infot saad?
  • Milliste vahendite või kanalite kaudu sina uudiseid teistele jagad?
  • Kuidas sinu vanemad saavad olulist teavet maailma kohta?
  • Kuidas said sinu vanavanemad noorena infot tuttavate elude ja maailma kohta?

Teadete edastamine

1. Loe.

Kunagi olid ajad, kui kodudes ei olnud telerit, telefoni ega arvutit. Sinu vanaema saatis kiireid teateid telegrammiga. Kui teatega polnud nii kiire, saadeti kiri posti teel. Olulist infot maailma kohta saadi raadiost ja paber-ajalehest.

Aja jooksul on info vahetamise kiirus ja võimalused paranenud. Sinu vanemate lapsepõlve-kodus oli lisaks raadiole, ajalehtedele ja televiisorile enamasti ka lauatelefon. Sinu kodus on arvatavasti olemas mobiil-sidega telefonid, interneti-ühendusega arvutid. Tänu sellele saab suhelda videokõnede kaudu, jälgida infot erinevatest veebiportaalidest, sotsiaalmeediast, üle maailma levivatest telekanalitest.

Telegramm oli telegraafi-side abil edastatud sõnum
Raadio ja teler on aja jooksul palju muutunud

INFO-VAHETAMINE

Teadete edastamise erinevad viisid

3. Loe. Markeeri tekstis teate edastamise viisid, mida inimesed aja jooksul kasutanud on.

Kullerid

Inimesed on püüdnud üksteisele teateid edasi anda juba muinasajal. Inimese hääl on liiga nõrk selleks, et teateid kauge maa taha edasi anda. Kui tehnilisi vahendeid veel ei olnud, tuli teateid saata sõnumi-toojate ehk kulleritega. Kullerid olid inimesed, kes viisid teate vajalikku kohta ühelt inimesel teisele.

Tuntuim sõnumi-tooja läbi aegade oli Vana-Kreeka sõdur, kes jooksis peatumata Maratoni lahinguväljalt pealinna Ateenasse. Kui mees kohale jõudis, suutis ta vaid hüüda: „Me võitsime!“ ja kukkus surnult maha. See toimus 490. aastal enne Kristuse sündi. Sündmuse auks joostakse tänapäeval maratonijookse, kus võistlusmaa pikkuseks on 42 km 195 meetrit. Täpselt nii pika maa jooksis sõdur lahinguväljalt Ateenasse.

Miks oli vaja info edastamiseks kullereid kasutada?

Märgutuled

Aastatuhandeid on info edastamiseks kasutatud erinevaid abivahendeid, näiteks signaal-lõkkeid trummipõrinat, sarvehäält, suitsu ja muud. Muistsed eestlased panid suuremate teede äärde välja vahid, kes sõjasarve puhumisega andsid teada vaenlase tulekust. Sellised sidevahenditega sai edasi anda vaid varem kokkulepitud tähendusega signaale.

1343. aasta 23. aprilli öösel süütasid eestlased Harjumaal ühel kõrgemal künkal maja. Tuli oli kaugele näha ja andis märku sellest, et ka teised talupojad just sel ööl võitlusesse asuksid. Kuna Eesti talupoegade elu saksa mõisnike valitsemise all oli muutunud väljakannatamatuks, hakkasid nad koos selle vastu võitlema. Lõke künkal andis märku Jüriöö ülestõusu algusest.

Õpetajale

Signaal-lõkete kasutamist info edastamiseks võib vaadata filmist „Sõrmuste isand“.

Kirjatuvide kasutamist võib vaadata filmist „Viimne reliikvia“.

Uudistada võib ka Forte artiklit, mis kajastab Lacomera saare vilekeelt silbo.

Milliseid teateid sai näiteks suitsu, signaal-lõkke ja sarve häälega edasi anda?

Ajalehed

Aja möödudes tekkis inimestel vajadus suuremat hulka teavet kiiremini ja kaugemale edasi anda. Järjest olulisemaks muutus kirjutamise ja lugemise oskus. Kirjaliku info edastamiseks leiutati uusi tehnilisi vahendeid. Pärast trükipressi ja paberi kasutusele võtmist sai infot jagada korraga paljudele inimestele. Hakati välja andma ajalehti, kus kajastati kohalikke ja maailmast saadud uudiseid. Esimene eestikeelne ajaleht ilmus 1806. aastal. Selleks oli „Tarto maa rahwa Näddali-Leht“.

Millised oskused on olulised kirjaliku info edastamisel ja vastuvõtmisel?

Telefon

1876. aastal leiutas ameerika teadlane Alexander Graham Bell telefoni. Telefon on seade, millega saab edasi anda kõnet kauge maa taha. Sõna „telefon“ tuleb kreeka keelest („téle“ – kaugel, kaugele; „phóné“ – hääl). Telefoni teel sai omavahel vestelda. Esialgu olid kõik telefonid omavahel juhtmetega ühendatud.

Telefon on kiire suhtlemisvahend tänaseni.

1971. aastal võeti maailmas kasutusele esimene mobiiltelefon ehk ilma juhtmeta telefon („mobiilne“ – liikuv). Sellist telefoni said inimesed kaasas kanda. Eestis hakkasid mobiiletelefonid laiemalt levima aastatuhande vahetusel.

Tänapäeva telefonidel on mitmeid lisavõimalusi. Näiteks sõnumite saatmine ja vastuvõtt, fotode ja videote tegemine, kõne salvestamine, muusika kuulamine ja mängude mängimine ning interneti kasutamine.

Miks lauatelefoni ei saanud kodust kaasa võtta?

Internet

Tänapäeval on palju infot kättesaadav internetis. Internet on ülemaailmne arvutite omavaheline võrgustik. Interneti väljatöötamist alustati USA-s ja selle sünnipäevaks peetakse 1. septembrit 1969, mil saadi tööle esimene proovivõrk. Tol ajal kasutati arvutivõrku sõjanduses.

1987. aastal avati võrgustik kõikidele kasutajatele ja nimetati see Internetiks. Sõna tuleb inglise keelest („inter“ – vaheline, vahel ja „net“ – võrk). Aastatel 1993–1995 muutus internet ülemaailmseks võrguks. Internet on leiutis, mis on muutnud maailma info meile kättesaadavaks.

Mida tähendab mõiste internet?

Kokkuvõte

  • 1343
  • 1806
  • 490 e.m.a
  • 1971
  • 1876
  • 1987

Arutle

  • Mida sina nendest info edastamise võimalustest oled kasutanud? Too näiteid.
  • Mida kasutad iga päev?
  • Mida kasutad harva?
Õpetajale

Võimalusel võiksite tunnis arutleda mõne konkreetse olukorra/uudise näitel, mil viisil seda teadet oleks täna võimalik edastada? Mis on kõige otstarbekam? Miks?

Või mõelda mingi olulise sõnumi edastamisele, kui puudub elekter ja mobiili aku on tühi. Ning kuidas seda tehti eelmise sajandi keskel.

Soovi ja võimaluse korral saate õpilastega mängida toredat sõnumi edastamise kaardimängu. Juhised leiate siit.

. . .

. _ . .

.

_

. _

_ _ _ .

_ . .

. _ . _

_ _

. .

. _

. . . .

. . _

_

. . .

.

.

.

_

. . .

. _ . .

. _

. _

_

_ _

_ . .

_ _

. .

_ _ _

.

. .

_ . _

. _ .

_

. . .

. . _

. . .

.

.

. _ . _ . _

.

_ . _

. . .

Morsetähestik

A

. _

O

_ _ _

.

. _ . _ . _

B

_ . . .

P

. _ _ .

,

_ _ . . _ _

C

_ . _ .

R

. _ .

:

_ _ _ . . .

D

_ . .

S

. . .

?

. . _ _ . .

E

.

Z

_ _ . .

1

. _ _ _ _

F

. . _ .

T

_

2

. . _ _ _

G

_ _ .

U

. . _

3

. . . _ _

H

. . . .

V

. . . _

4

. . . . _

I

. .

Ö/Õ

_ _ _ .

5

. . . . .

J

. _ _ _

Ä

. _ . _

6

_ . . . .

K

_ . _

Ü

. . _ _

7

_ _ . . .

L

. _ . .

X

_ . . _

8

_ _ _ . .

M

_ _

Y

_ . _ _

9

_ _ _ _ .

N

_ .

0

_ _ _ _ _

Пожалуйста, подождите