Luku 4.1 (Tehnoloogia)

Mõisted

3

  • 3D-printimine – on aditiivne valmistamisprotsess, mille käigus luuakse kolmemõõtmeline objekt materjali järkjärgulise lisamise teel kuni objekti lõpliku valmimiseni.

C

  • CAD – raalprojekteerimine. See on arvutite kasutamine disaini loomisel, muutmisel, analüüsimisel või optimeerimisel. CNC-tööpingi abil saab CAD-faili alusel valmistada suure täpsuse ja suurepäraste füüsikaliste omadustega detaile.
  • CAM – raalvalmistus. See tähendab tootmisprotsessis tarkvara kasutamist töötlemiseks kasutatavate tööpinkide ja muude vahendite juhtimiseks. CAM on arvutipõhine protsess, mis järgneb arvutipõhisele projekteerimisele (CAD).
  • CNC-freesimine – (arvjuhtimisega freesimine) on subtraktiivne valmistamismeetod, osad tekitatakse materjali eemaldamisega massiivselt objektilt erinevate freeside ja lõikeriistadega. See on aditiivsest meetodist (3D-printimisest) põhimõtteliselt erinev meetod.

F

  • FDM – termoplastiga printimine, mida mõnikord nimetatakse sulafilamendiga printimiseks (Fused Filament Fabrication, FFF).
  • Filament – FDM-i 3D-printerites kasutatav termoplastne lähtematerjal. Saada kahes standardses läbimõõdus: 1,75 mm ja 3 mm.
  • Fookuspunkt – punkt, kus laserikiir puudutab pinda, peab olema laseri optilise süsteemi fokaaltasandis ja on tavaliselt kokkulangev tulipunktiga. See punkt on tavaliselt kõige väiksem punkt.

G

  • G-kood – see on keel, mida inimesed kasutavad selleks, et „öelda“ masinale, kuidas midagi teha. See on numbriline programmeerimiskeel, mis koosneb käskude jadast. 3D-printimise puhul ütlevad need käsud 3D-printerile täpselt, milliseid toiminguid tuleb teha – kuhu liikuda, millist kiirust kasutada, milline peab olema temperatuur ja veel palju muud. CNC-freesimis- ja lõikamisprotsessi puhul ütlevad need käsud CNC-freespingile täpselt, milliseid toiminguid tuleb teha – kuhu liikuda, millist liikumis- ja etteandekiirust kasutada, milline peab olema töötlemissügavus ning veel palju muud.
  • G-kood – CNC-freesimis- ja lõikamisprotsessi puhul ütlevad need käsud CNC-freespingile täpselt, milliseid toiminguid tuleb teha – kuhu liikuda, millist liikumis- ja etteandekiirust kasutada, milline peab olema töötlemissügavus ning veel palju muud.
  • Graveerimis-/lõikamisprotsess – laserikiire energia muudab või sulatab tulipunktis materjali pinda. G-kood: lasergraveerimise või -lõikamise puhul ütlevad need käsud lasergraveerpingile täpselt, milliseid toiminguid tuleb teha – kuhu liikuda, millist kiirust kasutada, milline peab olema laseri väljundvõimsus protsentides ja veel palju muud.

H

  • Hallskaalas graveerimine – see teisendab üleslaaditud kujutise hallskaalas kujutiseks. Graveeritud kujutis on originaalist olenevalt erineva intensiivsusega hallides toonides. Snapmakerjsis saate reguleerida kujutise kontratstust ja eredust.

L

  • Lasergraveerimine – on subtraktiivne valmistamismeetod, mille puhul kasutatakse laserkiirt objekti pinnal detailirohke kujutise saamiseks.

M

  • M&V-graveerimine – see teisendab üleslaaditud kujutise mustvalgeks kujutiseks. Graveeritud kujutis on tume ja hele.

T

  • Täitematerjal – massiivsete objektide puhul kulub palju väärtuslikku filamenti ja printimisaega. Viilutusprotsess võib automaatselt teisendada massiivsed mahud õõnsateks, säästes nii kulusid ja aega. Õõnsa objekti võib osaliselt täita sisemiste struktuuridega, näiteks tugevust andvate vaheseintega.

V

  • Vektorgraveerimine ja -lõikamine – seda efekti kasutatakse vektorgraafikas kujutiste graveerimiseks või lõikamiseks. Selle korral järgitakse graveeritava või lõigatava mustri joont ja kumerust. Graveeritud kujutis on mustvalgetes toonides.
  • Viilutamine – selles etapis toimub digitaalse mudeli „viilutamine“ seadme parameetrite alusel, et teavitada seadet, kuidas iga kihti printida ja kuidas need kokku panna.
Odota