Параграф 5.4 (Eesti pärimusmuusika)

Vastlad

Videos tutvustab Andres Rass koos teiste TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusikatudengitega vastlapäevakombeid. Lauldakse vastlalaulu ja ennustatakse.

Vastlapäev on eesti rahvakalendris liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub lihavõtte- ehk ülestõusmispühadest. Vastlapäev tähistas lihavõtete eelse pika paastu algust. Vastlapäev on noorkuu teisipäev ajavahemikus 8. veebruarist 7. märtsini. 

Eestlaste vastlakommetes on kõige iseloomulikum liu­laskmine, millega taotleti head lina- ja kanepikasvu: mida pikem liug, seda pikem lina.

Teiseks oluliseks vastlapäeva traditsiooniks oli seajala söömine, mis oli tuntud enam-vähem üle maa. Seajalad keedeti kas ubade või hernestega, harva kapsaga. Seajalg võeti isegi liumäele kaasa.

Laialt on tuntud ka mänguasi – vurr (urr, urri-, uuriluu, un’n), mida tehti seajala kondist. Mõnes paigas Võru- ja Tartumaal valmistati vurr (un’n) siiski lamba jalaluust ja seda mitte vastlapäeval, vaid siis, kui lambaid tapeti (selleks oli sageli mihklipäev).

"Vastlalaul"

Vastlavurr

Videos tutvustab Annika Mändmaa vastlavurri ja loeb vurrisõnu.
Annika Mändmaa

Annika Mändmaa on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 2000. aastal dirigeerimise ja muusikapedagoogika erialal. Ta on tegelenud 20 aastat pärimuse- ja pereringidega, juhtinud Eesti Pärimusmuusika Keskuse juures pärimusehommikuid, korraldanud koolikontserte, läbi viinud ETV saatesarja ja veebitunde “Laulumängud Annikaga”.

"Vurrisõnad"

Uiu-tuiu hunte palju,

toa taga tonte palju,

laias laanes laisku palju,

rõõmsal lapsel rõõmu palju,

vaesel lapsel vaeva palju.

Пожалуйста, подождите