Параграф 1.11 (Loodusõpetus 3. kl)

Selgroogsed. Kalad

Kalad

Kalade keha sobib väga hästi just vees elamiseks. Nad on voolujoonelise kujuga ning hõõrdumise ja kriimustuste eest soomuste ja limaga kaetud.

Liikumiseks on uimed.

Kala välisehitus

Kaladel on kaitsevärvus, mis muudab nad nii õhust kui vee alt ründajatele vähem märgatavaks. Selleks on tume selg ja hele kõhualune.

Kalakotkal, kajakal, hallhaigrul, jäälinnul või mõnel teisel kaladest toituval loomal on tumeda seljaga kala raske märgata, sest ka veepind on tume.

Taeva taustal kaitseb hele kõhualune altpoolt ründajate, näiteks haugi või ahvena vastu. 

Kaitsevärvus aitab paigal olevat kala paremini. Liikumine reedab nende asukoha kaitsevärvusele vaatamata.

Hõbekajakas lestapojaga
Tuttpütt toidab poega pisikese haugiga.

Kalad on kohastunud elamiseks vees.

Kohastumus on organismi võime mingis keskkonnas paremini toime tulla. Selleks on tal kujunenud kindlad omadused. Näiteks kaladel on uimed ja voolujooneline kehakuju.

Kaladel on teisigi kohastumusi, näiteks lõpustega hingamine. 

Ka gaasiga täidetud ujupõis on just vees vajalik. See aitab õiges  sügavuses olla ja paremini kuulda.

Külje peal on kaladel augukeste rida - küljejooneelund. See aitab vees tasakaalu hoida ja tunnetab vee liikumist.

tuulehaug

Kõik kalad ei näe välja samasugused nagu räim või lõhe.

Eestis elab üle 70 kalaliigi. Mõnel neist on hoopis teistsugune keha. Peamised tunnused ja kohastumused eluks vees on ikkagi samad. 

merihärg​
angerjas
lest

Osa kaladest elab magevees, osa ainult meres.

On ka selliseid, kes elavad nii Läänemeres kui ojades, jõgedes ja järvedes.

Sellised on näiteks haug, ahven ja särg.

ahven
särg
haug

Miks on kaladest toituvatel loomadel paigal seisvaid kalu raske märgata?

Milleks on kaladel ujupõis? 

Milleks on kaladel küljejooneelund?

2. Joonista vihikusse kala ja märgi sellele kõik uimed, lõpusekaas, ninamik ja küljejooneelund. 

3. Moodustage kuueliikmelised rühmad. Õpetaja annab igale rühma liikmele lugeda ühe osa Arvo Tuvikese artiklist „Kuidas kalad suhtlevad?“, mille leiab internetist aadressil  https://forte.delfi.ee/artikkel/75206981/arvo-tuvikene-kuidas-kalad-suhtlevad

Loe hoolega sulle antud teksti ja jäta meelde.

Kui tekstis on sõnu või lauseid, millest sa aru ei saa, siis küsi kõigepealt pinginaabrilt nõu. Kui tema ei oska aidata, siis küsi õpetajalt.

Jutustage kordamööda üksteisele, mida lugesite. Kirjutage kuuldu alusel üheskoos paberile kokkuvõtvad punktid kalade meelte kohta.

Kirjuta paberil olev tekst oma vihikusse ümber.

3. ülesande artikli QR-kood:

Пожалуйста, подождите