Параграф 4.1 (Maakaitse käsiraamat)

Reageerimine tulekontaktile

Kontaktidrillid

Kontaktidrillid (battle drills) on peamiselt ootamatuteks või eeldatavateks olukordadeks põhjalikult harjutatud tegevused, mis rakendatakse kiiresti, ilma põhjaliku plaanimise ja ettevalmistuseta lühikese käsu või märguande peale. Neid tegevusi rakendavad väikeüksused sagedamini tekkivates lahinguolukordades, mil kiire organiseeritud tegutsemine annab üksusele eelise või tagab isegi ellujäämise. Kontaktidrillid on kasutatavad nii üksuse liikumisel kui ka ülesannete täideviimisel tekkivates olukordades.

Alljärgnevad drillid on näitlikud ja vajavad kohandamist olukorra, üksuse ülesande ja maastikuga:

  1. reageerimine tulekontaktile,
  2. kiirrünnak,
  3. kontaktist eemaldumine,
  4. kiirvaritsuse korraldamine,
  5. reageerimine varitsusele,
  6. hoonesse sisenemine ja ruumide puhastamine,
  7. kaeviku rullimine,
  8. tegevus kaudtule alla sattudes,
  9. tegevus snaipri tule alla sattudes,
  10. tegevus ohu korral õhust,
  11. tegevus miiniväljale sattudes,
  12. lahingukannatanute käsitlemine tule all.

Üksuse võime täita oma ülesanne sõltub tihti võtmetegevuste soorituse kiirusest. Sageli tuleb neid tegevusi sooritada instinktiivselt. See on saavutatav vaid pideva treeninguga.

Kuna kontaktidrillid on enamasti seotud tulekontaktiga või selle vahetu ohuga, siis on loomulik, et nende käigus võib üksuses tekkida kannatanuid. Nii üksuse jätkusuutlikkuse kui ka moraalse tugevuse seisukohast peab üksus oma viga saanud võitlejad kaasa võtma ja nende eest hoolt kandma.

Igas drillis, kus võimalik ja praktiline, tuleb kasutada oma liikumise varjamiseks nii suitsukatet kui ka kaudtuld vastase mahasurumiseks.

Reageerimine tulekontaktile

Olukord: üksus satub vaenuliku otsetule alla (liikumine topeltnoolepea rivistuses).

Tegevus: üksus varjub tule eest, avab kohese vastutule ja hindab olukorda edasiseks tegevuseks.

  1. Kontaktis võitlejad avavad koheselt häiriva tule vastase suunas (3–5 lasku) ja samal ajal viskuvad lähima varje taha.
  2. Varjunud võitlejad kontaktis alustavad koheselt sihitud mahasuruva tulega, et vastane ei saaks korralikult sihtida ega oma positsioonilt liikuda. Võitlejad, kes ei ole kontaktis, hoiavad ringkaitset ja on valmisolekus manöövriks. Sidemees teeb ettekande olukorrast ja otsusest kõrgemale (Esialgne ettekanne: oma kutsung ja „KONTAKT-KONTAKT-KONTAKT“. Täpsema olukorra selgudes ja kui pealik on otsustanud edasise tegevuse, antakse täpsem ettekanne ja toetusvajadus, kui tarvis).
  3. Võitlejad kontaktis informeerivad pealikut ja teisi oma võitlejaid vastase suunast (soovitatavalt kellatabeli järgi), kaugusest (ligikaudselt) ja suurusest (ligikaudselt) – S-K-S ettekanne.
  4. Pealik asub koheselt olukorda hindama, et selgitada olemasoleva info põhjal võimalused edasiseks tegevuseks (kui maastik ja ohutus lubab, liigub allüksuse pealik lähemale, et hinnata vastast ja maastikku parimaks järgnevaks tegevuseks).
  5. Pealik teeb otsuse, kas sooritada rünnak või eemalduda kontaktist, võttes arvesse oma ülesannet, vastase üksuse suunda, kaugust ja suurust ning maastikuga/takistustega seotud võimalusi oma üksusega manööverdamiseks.

NB! 

Rusikareegel: pealik kaalub ründamist, kui vahekord oma üksuse kasuks on alates 3 : 1. Kui üksuse ülesanne seab plaanimata kontaktile piirangu; kui vastane on oma positsiooni hästi kindlustanud (sh lähenemisteed tõenäoliselt mineerinud) või ta saab efektiivselt kasutada meeskonnarelvi; kui maastik ei sobi edukaks rünnakuks või on tõenäoliselt tegemist suurema üksuse eelpostiga, siis on otstarbekam kontaktist eemalduda. Kui üksuse ülesanne piirangut ei sea ja pealik hindab, et vastane on võidetav, kuid maastik/takistused ei võimalda seda praegusest asukohast, siis on mõistlik esialgu eemalduda ja rünnata sama vastast teisest, paremat võimalust pakkuvast suunast.

Tugevdatud jao korral (lisaks kuulipilduja- ja/või tankitõrjepaar) on jaopealikul kaalutluskoht, kas ja kuidas tugevdust kasutada. Kui vastase mahasurumiseks piisab kontaktis oleva meeskonna kattetulest, siis ei pruugi toetusrelvi rakendada, vaid mõistlik on hoida neid reservis. Siiski peab jaopealik nad paigutama toetuspositsioonile valmisolekusse juhuks, kui rünnaku kestel läheb tarvis suuremat tuletoetust. Toetusrelvad juhendab positsioonile jaopealik isiklikult.

Kokkuvõte

  • Kontaktidrillid on peamiselt ootamatuteks või eeldatavateks olukordadeks põhjalikult harjutatud tegevused, mis rakendatakse kiiresti, ilma põhjaliku plaanimise ja ettevalmistuseta lühikese käsu või märguande peale.
  • Kontaktidrillid on enamasti seotud tulekontaktiga või selle vahetu ohuga.

1. Kaudtuld kasutatakse

2. Kontaktidrillid on põhjalikulttegevused.

3. Viga saanud võitlejate eest hoolitsemine mõjub üksuse moraalile

4. Kontaktis avavad varjunud võitlejad koheselt sihitud mahasuruva tule, et vaenlane

Пожалуйста, подождите