Luku 2.2 (NK II järk)

Valib matkal liikumis­tempo ning puhkepausid

Katsenõue loetakse täidetuks pärast korraldatud matkal osalemist ja kogetu analüüsi.

Matkade liigid

Matka liikumistempo sõltub sellest, millise matkaga on tegu. 

Kui osaled matkal, mis on patrullvõistlus, siis pead hoolega jälgima kella, et mitte hilineda järgmisesse kontrollpunkti. Taoliseks võistluseks on näiteks Mini-Erna. 

Meeskonnaga liikumine patrullvõistlusel. Foto: Iiris Prosa
Mitmepäevasel matkal on kaasas hulk varustust – selle peab pakkima mugavalt ning kindlalt. Foto: Kristjan Prii
Suurlaagrites toimub liikumine alati suurtes gruppides, kus tuleb jälgida, et kõik jõuaksid kaasa ning samas keegi kellelegi kannale ei astuks. Foto: Mattias Allik

Sellistel rännakutel ehk patrullvõistlustel on äärmiselt oluline valida sobiv tempo ning võtta aega puhkepausideks. Kui nende asjade vastu eksida, võib juhtuda, et hakkad hilinema kontrollpunktidesse ning väsid kiirelt.

Matkaliike on erinevaid. Kuigi levinum patrullvõistluse läbimiseks on jalgsimatk, siis 2021. aastal toimus Valge Välk, kus meeskonnad pidid liikuma punktist punkti suuskadel. Video: Paul Poderat

Küll aga on palju rahulikumad mitmepäevased matkad, kus liigutakse näiteks kogu rühmaga ühiselt punktist A punkti B lihtsalt matkates ilma kontrollpunkte läbimata. 

Selleks, et kõik osalejad peaksid ka taolisele matkale vastu, on niisamuti oluline valida kõigile sobiv tempo ning planeerida puhkepause. 

Jõgeva noorkotkad matkasid talvelaagri raames kogu rühmaga ühiselt. Video: Jõgeva noorkotkad

Matkal liikumine

Olgu tegu jalgsi-, jalgratta-, räätsa- või mõne muu matkaga, on kõigi puhul oluline valida sobiv liikumistempo ning võtta puhkepause. 

Matkal toimub liikumine hanereas. Eeskäija, tavaliselt matkajuht, valib tempo. Tema järel liiguvad nõrgemad osalejad ja lõpus kogenud matkajad.

Matkal toimub liikumine hanereas. Läänemaa kodutütarde, noorkotkaste suvelaager toimus 2019. aastal rännaklaagrina. Foto: Heli Esko

Matka planeerides tuleb arvestada, et esimeste päevade teekonnad peaksid olema lühemad ja kergemad. Matkal peab olema sagedasemaid puhkepause, et koormusega oleks võimalik harjuda.

Marsruuti koostades arvesta asjaoluga, et korraga läbitav vahemaa oleks piisavalt pikk. Näiteks ühe nädalavahetuse matka pikkus on 50 km ja liikumiskiiruseks 4–6 km tunnis kõvakattega teel.

Liikumiskiirus sõltub maastikust: näiteks alusmetsata metsas (nt männikus) on selleks 2–3 km tunnis, rabas 0,5–1,5 km tunnis. Igaljuhul püüa hoida ühtlast tempot kogu päeva vältel, sest hommikul ennast tühjaks tormates rikud õhtupooliku.

Oluline on matka ajal ka võtta aega söömiseks ning vedeliku tarbimiseks. Joo vett vähemalt pooletunnise intervalliga, nii väldid vedelikupuuduse teket. 

Pea meeles! 

Kogenud matkajad käivad päevas keskmiselt 5–7 tundi, tehes iga tunni kohta 10-minutilise peatuse.

  • Matkal peab tegema puhkepause.
  • Matka esimesel päeval läbitakse väiksem vahemaa kui teisel.
  • Matkal peab liikuma kiirelt punktist A punkti B.
  • Valida tuleb sobiv liikumistempo.

Puhkepause planeerides tuleb arvestada valitud koha ohutusega (tigedad koerad, liiklus, tuleohutus), kaugusega (kui kiiresti sinna jõuab), kohalike inimestega ja nende eraomandiga.

Puhkepausidel võta alati seljast matkakott ning istu - nii saavad lihased puhkust. Pausi ajaks pane selga kattejope või fliis, asudes liikuma võta see ära – nii ei saa saa külma. 

Kui tunned, et saabas hõõrub või koti rihmad ei ole mugavalt siis kohenda neid koheselt, sest edasi lükkamine teeb asja hullemaks. 

  • hanereas
  • puhkepause
  • 2–3 km
  • maastikust
  • kogenud
  • nõrgemad
  • matkajuht
  • 0,5–1,5 km

Matka esimesel päeval läbitakse vahemaid, kus tehakse tihedamini . Liikumine toimub , kus esimeseks on . Keskel liiguvad  ning lõpus  matkajad. Liikumiskiirus sõltub . Kui näiteks hästi liigutavas metsas on selleks  tunnis, siis rabas ligi   tunnis. 

Osale matkal ning planeeri teadlikult puhke­pause ning liikumistempot! 

Matkal liikudes pea matkapäevikut – tee sinna märkmeid läbitud kilomeetrite ning puhkepauside kohta.

Odota