Параграф 5.4 (IV järk)

Oskab nimetada kodumaakonna tuntud eestlasi

Katsenõue on täidetud, kui kodutütar oskab nimetada kodumaakonnast pärit tuntud eestlasi.

Tuntud eestlased ehk suurkujud

Igal riigil, igal rahval on oma suurkujud, kes mõjutavad riigi arengut. 

Suurkujud võivad olla poliitikud, sõjaväelased, kirjanikud, lauljad, kunstnikud, näitlejad jne. Suurkuju on inimene, keda mäletatakse veel sadu aastaid peale surma. Nendest kirjutatakse raamatuid ja tehakse filme

Kuid kõik need tähtsad inimesed on kuskil sündinud ja oma lapsepõlve veetnud. Iga kodutütar peab teadma oma kodukandi suurkujusid.

1999. aastal korraldati Eesti 20. sajandi suurkujude valimise.

Saja suurkuju hulgas on

  • 20 teadlast,
  • 10 kunstnikku,
  • 20 ühiskonnategelast,
  • 13 teatri- ja filmitegelast.
Johan Pitka mälestusmärk Kaitseliidu peastaabi juures. Foto: Iiris Prosa

Saja hulka valituiks osutunute lühitutvustused on raamatus "Sajandi sada Eesti suurkuju“.

Lennart Georg Meri

Lennart Meri sündis Tallinnas 29. märtsil 1929. a, suri 2006. a. Ta oli Eesti kirjanik, tõlkija, filmitegija, diplomaat ja poliitik, Eesti president 1992–2001. Valdas saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt.

Ametikohad

  • 1953–1955 Vanemuise teatri kirjanduslik toimetaja;
  • Tartu Kunstikooli õppejõud;
  • 1955–1961 Eesti Raadios kuuldemängude toimetaja;
  • 1963–1968 Tallinnfilmi stsenarist;
  • 1968–1971 ning 1986–1988 Tallinnfilmi toimetaja;
  • 1985–1987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär;
  • 1980. aastate lõpus tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis;
  • 1988–1990 Eesti Instituudi asutaja ja direktor;
  • 1990–1992 Eesti Vabariigi välisminister;
  • 1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes;
  • 1992–2001 Eesti Vabariigi president kaks ametiaega järjest (tagasi valitud 1996);
  • Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis.
Lennart Georg Meri oli Eesti president aastail 1992– 2001
  • õppejõud
  • skulptor
  • toimetaja
  • väejuhataja
  • teadlane
  • stsenarist
  • kirjanik
  • graafik
  • välisminister
  • postiljon
  • suursaadik
  • Eesti president
  • ehitaja

Johan Pitka

Johan Pitka sündis 19. veebruaril 1872 Jalgsema külas Võhmuta vallas, suri 1944. a. 

Ta oli Eesti ettevõtja, kaugsõidukapten ja kontradmiral ning üks Eesti riigi rajajaid, Eesti merejõudude looja ja juhataja Vabadussõjas.

Johan Pitka oli üks kesksemaid tegelasi Eesti sõjaväe korraldamisel Vabadussõjas

Ta oli Kaitseliidu, soomusrongide, soomusautode, piirivalve ja Eesti merejõudude loojaks – tegevus, mille eest ta pälvis austava nimetuse "soomusrongide isa" ja "Vabadussõja hing". 

1918. aasta detsembris määrati ta Eesti merejõudude juhatajaks, kellena ta tegutses kuni Vabadussõja võiduka lõpuni, kaotamata seejuures ühtegi laeva.

Johan Pitka oli kontradmiral, Eesti Merejõudude juhataja 1918–1944 ning ühtlasi ka Kaitseliidu asutaja.
  • kalur
  • ettevõtja
  • välisminister
  • laevakapten
  • kontradmiral
  • Eesti president
  • Eesti merejõudude juhataja

Eduard Vilde

Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865 Pudiveres Avanduse vallas Simuna kihelkonnas, suri 1933. a. 

Ta kasvas Muuga mõisas mõisateenija perekonnas. Oli Eesti kirjanik ja Eesti diplomaat.

Eduard Vilde peateoseks on ajalooliste romaanide triloogia "Mahtra sõda", "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja "Prohvet Maltsvet"

Hästi on tuntud draama "Tabamata ime", komöödia "Pisuhänd" ja romaan "Mäeküla piimamees". 

Teoste alusel on vändatud ka mängufilme: "Vigased pruudid", "Külmale maale" ja "Mäeküla piimamees"

Eduard Vilde oli kirjanik ning diplomaat. 
  • Mahtra
  • Tabamata
  • Mäeküla
  • Vigased
  • Külmale
  • sõda
  • ime
  • piima­mees
  • pruudid
  • maale

Kodukandi suurkuju

Tutvu 20. sajandi suurkujudega SIIN

Uuri, milline neist on sinu kodukohast pärit. Täida tema kohta tööleht ülesannete kogus!

Будь ласка, зачекайте