Параграф 3.5 (IV järk)

Oskab anda esmaabi 

Katsenõue on täidetud, kui kodutütar oskab anda esmaabi kuuma-ja külmakahjustuse ning looma- ja putukahammustuse korral.

Kuumakahjustused

Kodutütred osalevad tihti paraadidel, kus tuleb pikka aega rivis seista. Kuumakahjustused on siis kerged tulema. Ikka juhtub, et mõni minestab! Õnneks oskab kodutütar kaaslast aidata! Kuumakahjustuse vältimiseks joo rohkelt vett!

Päikesepõletus tekib, kui viibida pikka aega päikese käes. Nahk läheb punaseks ja valusaks. Võivad isegi villid tulla.

Päikesepiste tekib, kui katmata peaga päikese käes olla. Tekivad peavalu, unisus ja iiveldus.

Kuumakurnatus tekib liigsest higistamisest, mille tulemusena kaotab organism vett ja soolasid.

Kuumarabandus võib olla eluohtlik. Tekib kõrge palavikuga või kui pikka aega kuumas keskkonnas olla.

Välitegevustes on soovitatav kanda mütsi iga ilmaga – soojaga kaitseb see kuumakahjustuste, külmaga külmakahjustuste eest.  Foto: Iiris Prosa

Ülekuumenemise tunnused on

  • peavalu,
  • punetav ja kuumav pea,
  • tasakaaluhäired, 
  • minestamine, 
  • iiveldus, oksendamine, 
  • nägemishäired.

Esmaabi ülekuumenemise korral

  • Aseta kannatanu varju lamama.
  • Võta ära paksud riided.
  • Võimalusel tõsta tema ülakeha pisut kõrgemale.
  • Pihusta kannatanut veega ja lehvita talle tuult.
  • Jahuta kannatanu pead niisutatud rätikuga.
  • Teadvusel olevale kannatanule anna jahedat jooki.
  • Kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab, keera ta küliliasendisse ja helista 112.
Suvelaagris päikselise ilma puhul kanna peakatet ning joo vett! 
Päikselise ilmaga peab peas kandma mütsi, see aitab ära hoida päikesest ja kuumast tingitud tervisekahjustusi. Kodutütred Tartu Spekter suvelaagris.  Foto: A. Kolsar, 2023

Külmakahjustused

Laagrid ei toimu ainult suvel. Ka talvel krõbeda pakasega saab telkida ja laagrimõnusid nautida. Külmakahjustused on kerged tulema ja oluline on osata kaaslasi aidata. Tavaliselt külmuvad väljaulatuvad kehaosad, nagu nina, kõrvad, põsesarnad, labakäed, labajalad.

Jahedamate ilmadega peab kandma soojemat mütsi, mis kaitseb sind jaheda ning tuule eest. Foto: Lisett Kruusimäe

Külmumise tunnused on järgmised:

  • punetav, kuiv nahk;
  • kannatanu on kahvatu ja katsudes külm;
  • külmunud kehaosade tundlikkus on kadunud;
  • tugev valu külmunud kehaosas.

Esmaabi külmumise korral

Külmunud kannatanu soojendamist alustatakse seestpoolt väljapoole!

  • Vii kannatanu sooja.
  • Võta ära märjad sokid, kindad, riided, jalanõud.
  • Pane kuivad riided selga.
  • Anna sooja jooki – morss, tee. 
  • Soojenda külma saanud kehaosa – mähi ümber magamiskott vm soojahoidev materjal.
  • Külmunud kehaosa ei tohi hõõruda!
  • Ei tohi kasutada otsest kuumust ega kuuma vett!
  • Kui külmunud kehaosa tundlikkus ei tule 10–15 minuti pärast tagasi, tuleb pöörduda haiglasse!
Lumise ilmaga on müts ja kindad väga tähtsad. 

 – Kannatanu on kokku puutunud külmaga.

– Kannatanu on viibinud pikka aega päikese käes.

 – Kannatanu on kahvatu ja katsudes külm.

 – Kannatanu on punetav ja katsudes kuum.

Loomahammustused

Kõige sagedamini hammustavad inimest koerad, kassid ja hobused. Ette tuleb ka teiste lemmikloomade, nagu puurilindude, rottide, hiirte ja tuhkrute hammustusi. Võõraste loomadega kohtudes peab olema ettevaatlik. Üsna tihti juhtub, et tänaval on hulkuvaid koeri. Enamasti on nad ohutud, kuid valvsust ei tasu kaotada. Ettevaatlik tuleb olla ka võõrasse aeda sisenedes. Kunagi ei tea, kuidas aias olev koer võõraga käitub. 

Esmaabi loomahammustuse korral

  • Loputa haava rohkelt jooksva vee all.
  • Haava servad puhastada desinfitseerimisvahendiga (loomahammustusest tekkinud haavad on väga saastunud mikroobidega, põletikuoht suur!).
  • Pane haava peale puhas side.
  • Võimalusel aseta haavale külmakompress (geelikott).
  • Mine traumapunkti, vajadusel tehakse kaitsesüst ja õmmeldakse haav (paranemine parem)!
Kuigi kassid ning koerad on inimese sõbrad, on nad ühed kõige sagedasemad loomad, kes võivad hammustada inimest. Foto: Arne Adrer
Kuigi kassid ning koerad on inimese sõbrad, on nad ühed kõige sagedasemad loomad, kes võivad hammustada inimest. Foto: Arne Adrer

Kui loom hammustab, kas siis peab arsti poole pöörduma?

  • Ei pea, kui hammustab enda koer või kass.
  • Alati, kui loom hammustab, tuleb pöörduda arsti poole.

Mida peab tegema, kui loom hammustab?

  • Haava loputada ei tohi, sest mikroobid pääsevad verre.
  • Pane haavale puhas side.
  • Haavale tuleb asetada kuum kompress.
  • Võimalusel aseta haavale külma.
  • Esmaabi osutada ei tohi, sest loomahammustusest tekkinud haavad on väga saastunud ja seavad abistaja ohtu.
  • Määri haava servad briljantrohelise, joodi või piiritusega.
  • Loputa haava jooksva vee all.

Rästikuhammustus

Rästik on Eestis ainuke mürkmadu. Tegemist on suhteliselt ara loomaga, kes enamasti inimese lähenedes põgeneb. Ka vastsündinud rästikud on võimelised hammustama ning mürki eritama. Rästik võib hammustada ka vees olles. Rästikuhammustusi tuleb ette ennekõike aprillist septembrini

Metsas liikudes saad vältida rästikuhammustust, kui kannad saapaid ja vaatad hoolega, kuhu astud.

Kui rästik hammustab, siis toimuvad järgmised muutused:

  • hammustuskohta tekib turse;
  • muutub nahavärvus;
  • võivad tekkida seedehäired;
  • vererõhk langeb.

Esmaabi rästiku hammustuse korral

  • Ole ise rahulik.
  • Rahusta kannatanut.
  • Kannatanu peab liikumatult lamama.
  • Ära tõsta hammustuskohta südamest kõrgemale.
  • Ära ime hammustuskohta ega proovi seda noaga välja lõigata.
  • Niisuta kannatanu huuli veega.
  • Helista 112.
Rästiku tunned ära seljal asuva siksaktriibu järgi. Foto: Arne Ader

Puuk

Meie ümber elab väga palju putukaid, kes võivad meid hammustada. Enamasti on Eestimaal putukate hammustused ohutud ja paranevad ise. Teistest ohtlikumad on mesilased, herilased ja puugid.

Puugid otsivad inimese kehal niiskeid ja soojasid kohti. Sageli leidub puuke karvadega kaetud kohtades, käsivarte alumisel poolel, kaenlaalustes, jalgade vahel ja peanahal. Puugid on aktiivsed, kui välistemperatuur on üle 5 kraadi. 

Puugi välimuse järgi ei ole võimalik otsustada, kas ta kannab nakkust või  mitte. Puuki võib saada kõikjalt, isegi koduaiast. Puuk ootab oma saaki rohukõrrel

Metsas on hea kanda heledaid riideid, siis on puuki lihtsam leida. Jahimeeste tarkus on, et metsa minnes pista küüslauk taskusse. Selle lõhna puugid pelgavad!

Puuk on tume putukas, kes armastab inimese kehal niiskeid kohti. Foto. Arne Ader

Puugi eemaldamine

  • Eemaldada puuk nii ruttu kui võimalik.
  • Haara puugikehast kinni naha ja hammustuskohast nii lähedalt kui võimalik, vältides sealjuures puugi pigistamist.
  • Puugi eemaldamiseks sobivad peenikeste otstega pintsetid või tangid. 
  • Eemalda puuk lihtsalt aeglaselt tõmmates. Puugi keha ei tohi seejuures suruda.
  • Hammustuskohta ei tohi hõõruda, pigistada ega imeda.
  • Hammustuskoht tuleb pesta vee ja seebiga või desinfitseerida.

Millal peab pöörduma arsti poole?

Pärast puugihammustust võib kuluda rohkem kui kolm nädalat, enne kui nakkuse sümptomid muutuvad märgatavaks.

Pöördu perearsti poole, kui

  • enesetunne on halvenenud, tunned nõrkustunnet;
  • on tekkinud palavik;
  • valutavad pea, selg või lihased;
  • hammustuskoht punetab, on paistes ja/või on tekkinud laienev punetav laik.
Puugi võib saada kõikjalt – metsast, koduaiast, niidult. Kontrolli ennast alati peale matka, et sinuga ei ole koju kaasa tulnud üks seltsiline. Foto: Madis Mintel​

Mida teha, kui leiad enda küljest puugi?

  • Ei pea midagi tegema. Kui puuk imeb end verd täis, kukub ta ise ära.
  • Puuk tuleb võimalikult kiiresti eemaldada.

Kuidas tuleb puuk eemaldada?

  • Pintsettidega välja tõmmata.
  • Kääridega ettevaatlikult ära lõigata.
  • Katki pigistada ja välja tõmmata.

Millal peab arsti poole pöörduma?

  • Kohe, kui puuk eemaldatud.
  • Hammustuskoht punetab, on paistes ja/või on tekkinud laienev punetav laik
  • Kolm päeva hiljem peab arst hammustuskoha üle kontrollima.
  • Enesetunne on halvenenud: palavik, pea, selg või lihased valutavad

Testi oma teadmisi puugist SIIN!

Mesilas- või herilaspiste

Nõelamise vältimiseks saad palju ise ära teha. Ära vehi kätega, kui mesilane on lähedal. Õues süües ja juues jälgi, mida sa suhu paned. Herilased armastavad meie toitu! 

Esmaabi nõelamise korral

  • Eemalda mesilase nõel ettevaatlikult. Nõela eemaldamine võib vähendada valu. Herilane tavaliselt nõela ei jäta.
  • Väldi kraapimist ja hõõrumist, sest nahka vigastades võivad haava sattuda bakterid.
  • Nõelamiskoht puhasta ja loputa jaheda veega. 
  • Aseta nõelamise kohale turse vältimiseks külm mähis, jääkuubikud või jääkott.
  • Kui tekivad hingamis- ja neelamishäired, tuleb kohe helistada 112.
Mesilasi märkab palju päikesepaistelisel päeval. Foto: Kaur Nellis

Mida teha, et herilane/mesilane ei ründaks?

  • Hakka kätega vehkima, et mesilane/herilane ära läheks.
  • Eemaldu mesilasest/herilasest rahulikult, et mitte teda ärritada.

Mida tuleb jälgida suvisel ajal õues süües?

  • Jälgi, et süües herilasi toidu peal ei oleks.
  • Jälgi, kas vihmapilved hakkavad kogunema.
  • Jälgi, et magusates jookides herilast ei oleks.

Millal on mesilase/herilase piste ohtlik?

  • Kui jätad mesilase nõela välja tõmbamata.
  • Kui nõelamiskoht on valus.
  • Kui 30 minuti jooksul tekivad hingamis- ja neelamishäired.
Пожалуйста, подождите