Параграф 3.1 (Inimeseõpetus 9)

Eluase

Arutle

  • Mida tähendab sõna „eluase“? Eralda sõnad ja arutle nende tähenduse üle.
  • Kus sina elad?
  • Kui valida oleks, kus sa siis elaksid? Põhjenda oma valikut.

1. Eluase – mis see on?

Millise tähenduse annab sõnale „eluase“ Eesti Keele Instituudi sõnaveeb?

Eluase on .

Eestis elavad paljud pered oma majas.
Vajadusel paigutatakse palju inimesi korrga ühte ruumi magama ja elama (näiteks ajateenistuses).
Kortermajja mahub korraga elama palju peresid.
Kõigil inimestel ei olegi kodu. Siis peab endale kättesaadavates asjadest peavarju ehitama.

Eluase tähendab ruumi, kus inimene elab, on see siis korter või maja. Tavaliselt nimetame oma eluaset koduks. Koduks nimetame eluaset siis, kui elame seal püsivalt. See on paik, kus saame tunda ennast turvaliselt, puhata ja teha oma igapäevaseid toimetusi. Eluase on ka koht, kus me saame hoida oma isiklikke asju.

Eluase on koht, kus elatakse. See võib olla ajutine või püsiv koht elamiseks.

Eluase võib olla samuti koht, kus sa ajutiselt elad. Kui inimene töötab kodust kaugemal, siis võib ta ajutiselt elada töökoha lähedal. Õpilased, kelle kool asub kodust kaugel, elavad koolipäevadel õpilaskodus. Rändrahvastel aga pole üldse alalist kodu. Nemad elavad ajutistes peatuspaikades, kus on piisavalt toitu nii endale kui koduloomadele.

Vajadus eluaseme järele on üks inimese põhivajadus. Kui inimesel elukohta pole, mõjutab see otseselt tema toimetulekut. Sel juhul ei ole tal võimalust süüa teha, ennast pesta, riideid vahetada ega soojas toas magada. See omakorda võib kaasa tuua tervise halvenemise. Elukoha puudumine võib kaasa tuua ka sotsiaalse tõrjutuse. See on olukord, kus inimesel on raske koolis käia, tööd leida, arstiabi saada, peret luua, lapsi kasvatada.

Arutle

  • Mis on inimese põhivajadused?
  • Kuidas eluase aitab inimesel paremini toime tulla?
  • Mis juhtudel ei nimeta inimesed oma elukohta koduks?
  • Kuidas eluaseme puudumine võib inimese tervist mõjutada?
  • Mida tähendab sotsiaalne tõrjutus? 
  • Kuidas sotsiaalne tõrjutus on seotud eluaseme puudumisega?

2. Lugu päriselust

Vaata uudist: „Kuidas Tallinna kodutud talve esimese külmaga toime tulevad“

Arutle:

  1. Kus kodutud inimesed…
    • saavad külma ilmaga sooja?
    • saavad sooja toitu?
    • saavad ööbida?
  2. Mis võis juhtuda, et inimesel ei ole kodu?
  3. Kas teie kodukohas on kodutuid?

3. Eluase eri aegadel

Muinasajal asustasid inimesed piirkonnad, mis olid elamiseks sobivad (veekogude ääres). Rändajad jäid paigale seniks, kuni jätkus toitu (loomi, kalu, loodusande). Eluaset vahetati, et leida paremaid võimalusi toitu hankimiseks.

Koos oskusega harida põldu ja kasvatada ise omale toitu, inimesed jäid paiksemaks. Eluase valiti selle järgi, kus olid paremad põlluharimise võimalused.

Eestis on sadu aastaid olnud talu-kultuur. See tähendab, et taludes elas mitu põlvkonda koos ja pere tegeles põlluharimisega. Talud asetsesid üksteisest üsna kaugel.

Kauba-vahetuse soov tekitas vajaduse üksteisele lähemal elada. Nii tekkisid külad ja linnad. Eestis tekkisid linnad juba keskajal. Linnades tegeleti käsitööga, vahetati ja müüdi enda toodangut. Nii said ka talumehed oma kasvatatud toiduaineid müüa ja osta vajalikke tarbe-esemeid. Tänapäeval on linnadesse koondunud valitsus-asutused, tööstus, kaubandus, õppeasutused jne.

1960–1980. aastatel tekkisid Eesti linnadesse paneel-elamute rajoonid ehk magalad. Tänapäeval elab üle poolte eesti peredest kortermajades.

Eluaseme valikut mõjutab oluliselt pere suurus ja leibkonna sissetulek. Eluaseme vahetust plaanivad pered sageli seoses laste saamisega. Pere suurenemine toob kaasa vajaduse suurema elamispinna või maja soetamiseks. Ka töökoha vahetus põhjustab liikumist. Nii kolitakse ühest asulast teise.

Eesti talukultuuris olid talud üksteisest päris kaugel. Ühes talus elasid mitu põlvkonda.
Linnade tekkimisega kolisid inimesed üksteisele lähemale. Linnadesse koondusid ka kaubandus ja tööstus.
Umbes 50 aastat tagasi hakati Eestisse ehitama suuri kortermaju ja tekkisid magalad.

Leia, kuidas on neid mõtteid väljendatud tekstis. Markeeri. Loe lause.

mingit ala elanikega täitma, kuhugi elama asuma;

kogunema ühte kohta;

ühes kohas püsivamalt elama.

Varem

Elati peamiselt

Elukohta vahetati

Linnades tegeleti

Tänapäeval

Elatakse peamiselt 

Elukohta vahetatakse 

Linnades tegeletakse 

Kokkuvõtteks

Vaata filmist „Nukitsamees“ laulu „Kodulaul“. Loe laulu sõnad.

Kodulaul

Sõnad: Juhan Viiding 
​Viis: Olav Ehala

Mis on kodu, kus on kodu,
​kus on kodukoht,
​mis on kodu, kus on kodu,
​kus on kodukoht?

Kodu, see ei ole koda,
​millel aken, uks.
​Ilma kodutundeta
​me jääme kodutuks.

Kodu lõhn on eriline,
​kodu värv ja maik.
​Kodu on nii imeline
​tavaline paik.

Kodus mõni väike asi
​korraga on suur.
​Kodu oleme me ise:
​väikene ja suur.

Kodu see on rohkem veel
​kui sõna selgeks teeb.
​Kodu see on headus,
​mis meid paremateks teeb.

„Kodulaul“ filmist „Nukitsamees“.

Mis tunne sul tekkis seda laulu kuulates? Markeeri.

Laul on naljakas, kodune, lõbus, igatsev, õudne, rõõmus, turvaline, kurb, igav

Mida luuletaja on mõelnud nende väljenditega? Seleta, kuidas sina neid mõistad.

„Kodu on nii imeline tavaline paik.“

„Kodu lõhn on eriline, kodu värv ja maik.“

„Kodu oleme me ise: väikene ja suur.“

Пожалуйста, подождите