Параграф 11.5 (Geograafia 9. kl)

Põhivara animatsioonid

Ilmakaared ja asimuut

Kaardi orienteerimine looduses liikudes
  • kaardi serv jookseks paralleelselt kompassi magnetnõelaga.
  • kaardi suunaviit oleks kompassi magnetnõelaga ristisuunas.
  • kaardi suunaviit langeks kokku kompassi magnetnõelaga.

Maa ehitus

Maa ehitus

Kõige paksem maakera sfäär on , kõige õhem aga . Sealjuures võib viimane olla  kuni  km paks. Maa tuum koosneb peamiselt  ja  .

Kivimiringe ja kivimitüübid
  • Setted kivistuvad neile avalduva raskusjõu tõttu, mida põhjustab mattumine üha sügavamale uute settekihtide alla.
  • Setted satuvad sügavale maa sisse ja moonduvad suure rõhu ja kõrge temperatuuri tõttu kivimiks.
  • Setted sulavad maakoore lõhedes üles ja tarduvad kivimiks.
  • tard- ja settekivimite murenemisel
  • kõrge temperatuuri käes
  • suure rõhu all
  • murendmaterjali ümbersettimisel
  • magma tardumisel maakoores
  • sügaval maakoores
  • settimine
  • sulamine
  • auramine
  • murenemine
  • tardumine
  • kondenseerumine
  • kivistumine
  • moondumine

Mandriline ja ookeaniline maakoor

Litosfääri laamad
  • ainult mandrilise maakoorega
  • ainult ookeanilise maakoorega
  • kõikidel laamadel on nii mandrilist kui ka ookeanilist maakoort
  • osadel laamadel on ainult ookeaniline maakoor, ülejäänutel on mõlemat: nii ookeanilist kui ka mandrilist maakoort
  • osadel laamadel on ainult mandriline maakoor, ülejäänutel on mõlemat: nii mandrilist kui ka ookeanilist maakoort

Laamade liikumine, maakoore teke ja hävimine

Laamad paneb liikuma vahevöös ringlev kivimimass
  • Tugevad maavärinad ja vulkaanipursked panevad laamad liikuma.
  • Vahevöö kuum ja plastiline kivimimass ringeb aeglaselt ja paneb liikuma ka enda kohal lasuvad litosfääri laamad.
  • Maa pöörlemisel tekkiv kesktõukejõud paneb hõredamatest ja tihedamatest kivimitest koosnevad laamad liikuma eri kiirusega.
Laamade lahknemine
  • vahevöö tõusvate ainevoogude kohal
  • vahevöö langevate ainevoogude kohal
  • vahevöös rõhtselt liikuvate ainevoogude kohal
Laamade põrkumine
  • ookeanivee raskus surub ookeanilise laama mandrilise laama alla
  • ookeaniline laam koosneb tihedamatest kivimitest kui mandriline laam
  • ookeaniline laam on plastilisem ja painduvam kui mandiline laam
  • idarannikul toimub kahe laama lahknemine
  • idarannikul toimub kahe laama liikumine teineteise suhtes küljetsi
  • idarannik asub laama keskosas, mitte eri laamade kokkupuutevööndis, kus esineb mäetekeprotsesse
Laamade liikumisest põhjustatud vulkanism
  • ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrkealal
  • mandriliste laamade keskel
  • mandriliste laamade kokkupõrkealal
  • kahe ookeanilise laama kokkupõrkealal
  • küljetsi liikuvate laamade murranguvööndis
  • ookeaniliste laamade keskel
  • lahknevate laamade piiril

Maa tiirlemine ümber Päikese, pööripäevad ja aastaajad

Maa pöörlemine ümber oma telje ja tiirlemine ümber Päikese
  • 21 tundi
  • 24 tundi
  • 3 kuud (üks aastaaeg)
  • 12 kuud

Mida toob kaasa Maa tiirlemine ümber Päikese?

  • aastaaegade vaheldumist
  • öö ja päeva vaheldumist
Aastaaegade vaheldumise rütmid Maa taim- ja lumikattes
  • põhja suunas
  • ida suunas
  • lääne suunas
  • lõuna suunas
Maailma ajavööndid
  • ekvaatori
  • pooluste
  • nullmeridiaani
  • pöörijoonte
  • 4
  • 12
  • 24
  • 365

Eestist ida pool on kellaaeg võrreldes Eestiga

  • ees (hilisem kellaaeg)
  • maas (varasem kellaaeg)
Kuupäevaraja
  • homsesse kuupäeva
  • eilsesse kuupäeva
  • kuupäevaraja ületades kuupäev ei muutu

Kliimavöötmed

Maailma sademed
  • ekvatoriaalne ja lähisekvatoriaalne
  • troopiline ja lähistroopiline kliimavööde
  • parasvööde
  • lähispolaarne ja polaarne kliimavööde

Õhu koostis

Atmosfääri kihid ja õhu koostis
  • Igapäene ilmateade räägib õhkkonna seisundist troposfääris
  • Troposfäär on kõige paksem atmosfäärikiht
  • Osoonikiht asub stratosfääris
  • Troposfääris asub peamine osa maa õhust
  • Kuivas õhus sisaldub 78% hapnikku ja 21% lämmastikku
  • Maapinnale lähimas atmosfääri kihis langeb õhutemperatuur 6℃ iga kõrgemale liigutud km kohta


Madal- ja kõrgrõhkkond

Õhurõhk
  • langeb gravitatsioonijõu tõttu alati maapinna lähedale
  • kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale
  • madalama rõhuga alalt kõrgema rõhuga alale
  • õhu liikumine maapinnal on kaootiline ja ennustamatu
      • pakaseline
      • kuiv
      • kuum
      • pilvine
      • tuuline
      • tuulevaikne
      • sajune

      Eesti kliima

      Kuidas lugeda kliimadiagrammi?

      Kliimadiagammil kujutatakse sademeid  ja õhutemperatuuri . Kui panna kohakuti temperatuuri ja sademete skaala nullid ning esitada iga temperatuuriühiku ehk  kohta kaks sademeühikut , siis annab diagramm meile teavet selle kohta, kas paiga kliima on.

      Suur veeringe

      Vee jagunemine Maal
      • jõed
      • järved
      • veeaur atmosfääris
      • maailmameri
      • põhjavesi
      • mullavesi
      • liustikud
      Будь ласка, зачекайте