Параграф 2.6 (Muusika gümn, I)

Mitmehäälsus

Muusikakultuuri pöördepunktid

Noodikiri ja mitmehäälsus

Mitmehäälset musitseerimist on tundnud väga paljud suulised muusikakultuurid, Euroopa kunstipärane mitmehäälsus eeldab aga noodikirja kasutamist.

Esimese ja teise aastatuhande vahetusel toimus Lääne-Euroopa muusikakultuuris kaks väga olulist murrangut:

  1. suulise muusikakultuuri kõrval hakati üha enam kasutama noodikirja,
  2. ühehäälse laulmise kõrvale ilmus mitmehäälne.

Linnade kasv

11.–12. sajandil sai Lääne-Euroopa kirikuis alguse mitmehäälne noodist laulmine. Tol ajal algas Lääne-Euroopas linnade kiire areng. Mitmehäälne laul­mine oligi algul iseloomulik eelkõige linna­kultuurile ja hiliskeskajal sai see tuntuks peamiselt vaid katedraalides.

Anonymous. „Vetus abit littera“
Tonus Peregrinus, juhatab Antony Pitts
Wellsi katedraal Somersetis Inglismaal
Wellsi katedraali interjöör
  • Hakati ehitama esimesi katedraale
  • Hakati rohkem kasutama noodikirja
  • Ühehäälse laulmise kõrvale ilmus mitme­häälne
  • Loodi õppeasutusi muusikute koolitamiseks
  • Kohustuslik kooliharidus
  • Linnade kiire areng
  • Gregooriuse laulu hääbumine
  • Kirikukooride uued nõuded

Organum

Saatehääle esiletõus

Pikka aega oli kirjalikes allikais ainsaks mitmehäälsuse vormiks organum – gregooriuse laulu ühehäälsele meloodiale lisati algul üks, hiljem ka mitu saatehäält.

12. sajandil muutus saatehääl aegamisi põhihäälest olulise­maks ning kasvas ülemiseks hääleks, mis oli põhi­meloodiast tihti palju liikuvamgi. Gregooriuse koraali rütm oli ebaregulaarne ega allunud taktimõõdule, organumi kaunistus­hääl võis olla aga tihti lihtsa, regulaarse, sageli tantsulise rütmiga.

Notre-Dame’i katedraali ehk Pariisi Jumalaema kiriku vitraažaken
Pühakujud Notre-Dame’i fassaadil
Notre-Dame’i interjöör

Gooti stiil muusikas

Organum saavutas oma õitsengu 12.–13. sajandi Prantsusmaa linnades, eriti Pariisis, kus see oli seotud Notre-Dame’i katedraaliga. Nagu selle ajastu arhitektuuris, võime muusikaski rääkida gooti stiilist: rikkalikult kaunistatud ülahäältega organum seostub gooti katedraalide ülevoolava dekooriga. Gregooriuse laul organumi alumises hääles ja tantsuliselt rütmiseeritud ülahääled sulatavad muusikas, sarnaselt gooti ajastu kiriku­arhitektuuriga, julgelt ühte kirikliku ja ilmaliku.

Esimesed heliloojad

Eriti kunstipärane organumi stiil kujunes 12. ja 13. sajandi vahetusel Pariisi Notre-Dame’i katedraali kooli juures. Sealt on teada ka kaks organumide meistrit – Leoninus ja Perotinus. Esimene tegutses 12. sajandi lõpul ja lõi 2-häälseid organume, teine tegutses 1200. aasta paiku ja lõi 3- ja 4-häälseid organume.

Nende puhul saab juba kasutada määratlust „helilooja“: esimest korda lääne muusikaloos seostub konkreetse meistri nimi kirja-likult jäädvustatud heliteosega, millel on iseseisev kunstiline väärtus.

  • Õitseng 12.–13. sajandil
  • Rikkalikud kaunistused
  • Levisid peamiselt Prantsusmaal
  • Seguneb kiriklik ja ilmalik alge
  • Nende teoseid esitati avalikel kontsertidel
  • Kirjutasid esimestena muusikat pillidele
  • Nimi seostub konkreetse kirja pandud heliteosega
  • Esimesed muusikaharidusega heliloojad
Leoninus. „Judaea Jerusalem“
Pro Musica Antiqua, juhatab Safford Cape
Perotinus. „Alleluia. Posui adiutorium“
Musica Ficta, juhatab Bo Holten

Laula. Rex coeli

Taevakuningas, laintest mühiseva mere, helkiva päikese ja koreda mulla Issand, Sind austavad alandlikud sulased õrnade meloodiatega ja anuvad sind, et mõistaksid nad vabaks
​kõigest viletsusest.

Kuula. Viderunt omnes

Leoninus. Kahehäälne organum

Gregooriuse laulu helid liiguvad aeglaselt alumises hääles, iga uut heli saadab kelluke. See on justkui muusikaline „vundament“, mis kogumuljes ei tõuse kuigivõrd esile. Äärmiselt aeglaselt liigub ka tekst, ühel silbil lauldakse sageli väga pikki muusikalõike.

Ülemine, tantsuliselt rütmiseeritud kaunistushääl on Leoninuse lisatud ning see tõuseb muusikaliselt esile nagu rikkalik dekoor gooti katedraali üldmuljes. Lõiguti kõlab kahehäälses organumis ka ühehäälne gregooriuse laul „Viderunt omnes“.

Perotinus. „Viderunt omnes“ (katkend)

Perotinus. Neljahäälne organum

See on Leoninuse organumi täiendatud variant. Gregooriuse laulu helid alumises hääles on venitatud veel palju pikemaks kui Leoninusel ja ka tekst liigub vastavalt sellele aeglasemalt.

Ülemised kolm häält liiguvad kaunistushäälte ühtse kihina: kolm meeshäält laulavad samas ulatuses, nende hääled ristuvad pidevalt, kordavad üksteise fraase ning iga hääle kulgemist on eraldi võimatu jälgida.

Leoninus. „Viderunt omnes“ (katkend)

Motett

Heli- ja tekstikihtide muusika

13. sajandil kujunes mitmehäälse muusika kõige olulisemaks vormiks motett. Algselt kujutas see endast kirikumuusika vormi, milles alumine hääl oli laenatud gregooriuse laulust (nagu ka organumis). Selle kohale lisandusid uute tekstidega uued hääled. Gooti ajastu motett on seega mitte üksnes mitmehäälne, vaid ka mitme paralleelselt kõlava tekstiga laul.

13. sajandi lõpul sai kiriku jaoks liiga keeruliseks muutunud motetist pigem haritlaste seltskonnalaul. Siis polnud alumine hääl enam tingimata seotud gregooriuse lauluga ja ülahäältes esines tihti korraga nii ladina- kui ka prantsuskeelseid tekste, mis võisid olla nii vaimulikud kui ka ilmalikud.

Notre-Dame’i katedraal Pariisis

Kuula ja laula. El mois de mai

El mois de mai

Motett 13. sajandist
Ülemine hääl

Maikuus, kui laulab lõoke, kui õitsevad iiris, roos ja liilia, siis peavad küll rõõmustama kõik, kes on armunud. Ka mina rõõmustan, sest minu hea armsam on kõige kaunim siin maal. Ja kogu mu süda on täis imelist armu. Mu arm ei kustu kuni mu elupäevade lõpuni. Tema särava palge ilu ja tema imeliselt kaunis keha teevad mind alati rõõmsaks.

Keskmine hääl

Mehed, kes teist korda abielluvad, peaks kurtma iseenese ja mitte paavsti üle, et nad on end ilma jätnud vaimulikuseisuse eelistest. Nüüd saab ilmsiks see, mida nad on korda saatnud, ja tuleb tunnistada koos Ovidiusega: millegi alalhoidmise vooruslikkus ei ole väiksem selle otsimise omast.

Laoni katedraali pealööv

Teose ülesehitus

Kolm erineva (ja ka eri keeles) tekstiga häält kulgevad selgelt erinevas rütmis.

Ülemine hääl

Ülemine hääl („El mois de mai…“) vanas prantsuse keeles mõjub domineeriva meloodiahäälena ja on teistest selgelt liikuvama rütmiga.

Keskmine hääl

Keskmine hääl („De se debent…“) on ladinakeelse tekstiga ja mõnevõrra alumisest häälest liikuvam.

Alumine hääl

Alumine hääl (Kyrie) on laenatud gregooriuse laulust. Kuna teksti on vaid üks sõna, võidi seda häält mängida ka pilliga. Kordub 16-takti­line meloodiafraas (2,5 korda), enam kordub aga lihtne 3-taktiline rütmikujund. Tollaste motettide alumisi hääli iseloomustabki liikumine aeglases ja väga regulaarses rütmis.

Sellist mitmekihilist ülesehitust, kus iga kiht on iseseisev, aga samas on kihtide mõõdusuhted ka selgelt koordi­neeritud, võib võrrelda gooti ajastu kiriku­arhitektuuriga. Pildil Laoni kate­draali pealöövist võib samuti näha väga korrapärase rütmikaga elemente (võlve) kolmes iseseisvas kihis ülespoole kasvava tihedusega, mis moodustavad keeruka, kuid kaunilt harmoonilise terviku.

Motett „El mois de mai“ (13. saj)

Mõisted

katedraal – piiskopikirik, piiskopkonna peakirik ehk toomkirik

motett – mitmehäälse kirikliku koorilaulu vorme keskajal; moteti eri häältel oli sageli eri tekst

organum – varakeskaegne mitmehäälne kirikulaul; gregooriuse laulu ühehäälsele meloodiale lisati algul üks, hiljem ka mitu saatehäält

Sain teada, et ...

  • Mitmehäälse kunstmuusika varased vormid olid organum ja motett. Need kujunesid kiiresti 12.–13. sajandil seoses linnade kasvuga ja linnakultuuri kiire arenguga.
  • 13. sajandil kujunes mitmehäälse muusika kõige olulisemaks vormiks motett. See oli mitte üksnes mitmehäälne, vaid ka mitme paralleelselt kõlava tekstiga laul.
  • Esimest korda lääne muusikaloos seostub konkreetse meistri nimi kirjalikult jäädvustatud heliteosega, millel on iseseisev kunstiline väärtus.
Будь ласка, зачекайте