Параграф 1.1 (Ajalugu 7. kl)

Tuhandeaastane keskaeg

  • Mis on keskaeg?
  • Kuidas keskaeg jaguneb?

Keskaja mõiste

Mõistega „keskaeg“ tähistatakse ligi tuhande aasta pikkust ajajärku inimkonna ajaloos. See on periood, mis jääb vanaaja ja uusaja vahele. Olgu öeldud, et keskajal seda mõistet ei tuntud. Keskaja inimene ei arvanud, et ta elab keskajal. Siis jaotati maailma ajalugu vaid kaheks suureks perioodiks: vanaks, paganlikuks ajaks, ja uueks, kristlikuks ajaks. Mõiste „keskaeg“ võtsid 14. sajandil kasutusele Itaalia renessansiajastu õpetlased, kes vaimustusid antiikkultuurist ja püüdsid seda taaselustada. Aega alates Rooma riigi lõpust kuni 14. sajandini nimetasid nad pilkavalt keskajaks – vaimupimeduse ja barbaarsuse ajajärguks. Tänapäeva teadlased enam nende halvustavat suhtumist ei jaga, kuid keskaja mõiste on jäänud sellele vaatamata kõikjal kasutusele.

Lehekülg 15. sajandi kroonikast
Sama kroonika illustratsioon lähivaates

Tänapäeva ajaloolased keskajast

Keskaeg kui ajaloo vaeslaps

Keskaeg on ajaloo vaeslaps, ajalooline mälu on kohelnud teda ebaõiglaselt. Keskaeg (medium aevum) on ajaühik, mis eraldab Euroopa ajaloo kaht kuulsat epohhi, vahesein antiigi ja renessansi vahel, vaheaeg kultuuri arengus, „pimedad aastasajad“ – niisugune oli humanistide otsus, mida kinnitasid valgustusaja tegelased, nii otsustati ka 19. sajandil, vastandades hoogsat uusaega seiskunud, tardunud keskajale. Ent ka tänapäeval, kui tahetakse mõnd ühiskondlikku või vaimset liikumist nimetada tagurlikuks, mahajäänuks, kasutatakse mõtlematult stampi – keskaegne.

Aron Gurevitš. Keskaja inimese maailmapilt. Tallinn, 1992
  • Miks on keskaega nimetatud pimedaks ajaks?
Püha Radegunde (11. sajandi raamatuillustratsioon)
6. sajandil elanud Tüüringi printsess ja Frangi kuninganna oli üks esimesi germaani soost haritud naisi. Radegunde ei leppinud endale pealesunnitud õnnetu abieluga, vaid asutas koos kaaslastega Poitiers's nunnakloostri. See kujunes tema eluajal üheks tähtsamaks kultuurikeskuseks. Tema kohta võid eesti keeles lugeda F. Prinzi raamatust „Pühakute tõeline elu“, 2006.

Keskaja eripära meie ajaga võrreldes

Hollandi ajaloolane Johan Huizinga (loe: heizinga) keskajast:

Haigus erines tugevamini tervisest, talve lõikav külm ja kõhedustäratav pimedus olid olulisemad hädad. Au ja rikkust nauditi kirglikumalt ja aplamalt, nad erinesid halavast vaesusest ja hukulemääratusest veel teravamalt kui tänapäeval. Karusnahaga ääristatud uhkel rüül, heledal koldetulel, joogil ja naljal ning pehmel voodil oli veel see kõrge naudingusisu, mida vahest kõige kauem tunnistas inglise kirjandus elurõõmu kirjeldades ning mida ta kõige elavamalt alal hoidis. Ja kõigi elunähtuste juurde kuulus toretsev ja julm avalikkus. Pidalitõbised ragistasid oma käristeid ja korraldasid protsessioone, kerjused halasid kirikutes ja pakkusid seal näha oma värdjalikkust.

Johan Huizinga. Keskaja sügis. Tallinn, 2007
  • Millisena näeb Huizinga keskaega? Leia tekstist olulisemad märksõnad.
  • Kas Huizinga kirjeldus keskajast näitab seda pimeda ajajärguna? Põhjenda oma arvamust.
Saksa kunstniku Hans Holbein noorema maal „Saadikud“ (1533) kujutab kaht diplomaati, kes on saabunud Inglise kuninga Henry VIII õukonda. Neid ümbritsevad muusikainstrumendid ning astronoomia ja teadusega seotud esemed, mis viitavad nende haritusele. Saadikute ees on aga veidralt moonutatud inimese kolju kujutis, mille täpne tähendus on tänapäevani mõistatus.

Kui on huvi, vaata maali kohta ingliskeelset videot: Khan Academy.

Keskaeg on läänemaailma lapsepõlv

Kõik läänemaailma probleemid kerkisid esile keskajal: uusaegsed keeled, kaubanduslikud linnad, kapitalistlik majandus (kõigi oma pankade, tšekkide ja intressidega) on keskaegse ühiskonna leiutised. Keskajal sündisid uusaegsed armeed, uusaegne rahvusriigi mõiste. Samast on pärit ka rikaste ja vaeste vaheline võitlus, ketserluse kui maailmavaatelise kõrvalekalde mõiste, isegi meie tänapäevane arusaam armastusest kui laastavalt õnnetust õnnest. Lisaksin kiriku ja riigi vahelise vastasseisu, ametiühingud, käsitsitöö tehnoloogilise uuendamise. Teise aastatuhande alguses hakati laialdaselt kasutama tuuleveskeid, leiutati hobuserauad, hobuse- ja härjarangid, jalused, laeva ahtri külge uutmoodi kinnitatud veealune tüür (ilma selle leiutiseta oleks Ameerika avastamine olnud võimatu). Hakati kasutama kompassi, võeti lõplikult omaks araabia numbrid, mis tegi võimalikuks kaasaegsed arvutusmeetodid, ja kahetulbaline raamatupidamine. Ajastu lõpul, kui lugeda selleks kokkuleppeliselt aastat 1492, tulid püssirohi ja trükikunst. Me elame siiani keskaegse tehnoloogia lipu all. Näiteks prillid olid keskaegne leiutis, sama tähtsad kui mehhaanilised kangasteljed või aurumasin.

Seega, keskaega uurides me uurime oma lapsepõlve, nii nagu arst, kes selleks, et ülevaadet saada meie praegusest tervislikust seisundist, küsitleb meid meie lapsepõlve kohta.

Umberto Eco. Unistades keskajast. – Vikerkaar 1998, nr 4–5
  • Miks on tähtis keskaega tundma õppida?
Berry hertsogi palveraamatu aprillikuu illustratsioon (1416). Esiplaanil kujutatakse kõrgest soost paari, kes vahetab kihlasõrmuseid. Tagaplaanil on hertsogile kuulunud Dourdani linnus.

Keskaja piirid

Millal keskaeg algas ning millal lõppes, selles osas ei valitse ajaloolaste hulgas täielikku üksmeelt. Keskaja alguseks peetakse kõige sagedamini siiski viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpu küsimuses on aga eriarvamused veelgi suuremad. Ühed peavad selleks trükikunsti leiutamist (u 1450. a), teised Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal, kolmandad Ameerika avastamist 1492. aastal, neljandad reformatsiooni algust 1517. aastal. On tõsi, et üks aasta ei saagi alustada või lõpetada nõnda suurt ajaloolist epohhi. Nii võib ühte konkreetset aastaarvu keskaja alguse või lõpuna võtta vaid tinglikult.

Viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse kujtisega münt (476)

Eesti keskaeg

Kui ajaloolased keskaja mõiste kasutusele võtsid, pidasid nad silmas eelkõige Lääne- ja Lõuna-Euroopa maade ajalugu. Põhja-Euroopasse ning sealhulgas ka Eestisse ei toonud Rooma riigi lagunemine aga kuigi suuri muutusi. Seepärast nihutatakse siin keskaja algus hoopis hilisemasse aega. Eestis peetakse keskaja alguseks umbes 1200. aastat, mil siinsetele aladele jõudsid Saksa- Skandinaavia vallutajad. Eestisse toodi ristiusk koos keskaegse kirjakultuuri, ladina tähestiku ja hariduskorraldusega. Varasemate sajandite Eesti ajalugu tuli uurida põhiliselt arheoloogiliste leidude põhjal, nüüd suurenes aga oluliselt kirjalike allikate osatähtsus. Tänapäeva Eesti ja Läti alal kujunes riiklik moodustis, mida keskajal tunti „Liivimaa“ nime all. Millal aga keskaeg Eestis lõppes? Tavapäraselt peetakse Eesti keskaja lõpuks Vene-Liivi sõja puhkemist 1558. aastal, sest see sündmus põhjustas keskaegse Liivimaa hävingu. Keskaja olulisus Eesti ajaloos seisneb selles, et Eesti alad seoti pöördumatult Lääne-Euroopa kultuuriga ehk teisiti öeldes: Eesti euroopastus.

Joann Portantiuse Liivimaa kaart 1573. aastast

Keskaja perioodid

Tuhat aastat inimkonna ajaloost on pikk aeg. Euroopa nägi aastal 600 välja hoopis teistsugune kui aastal 1500. Selle aja jooksul leidsid aset olulised muutused. Ka neil aastatel elanud inimesed kandsid teistsuguseid rõivaid ning erinesid oma mõttemaailmalt ja maailmast arusaamise poolest. Selleks, et keskajal toimunud muutusi ja arenguid paremini välja tuua, on ajaloolased jaganud selle perioodi veel omakorda kolmeks: vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks.

Ajatelg
Keskaeg Euroopas ja Eestis. Keskaja jagunemine.

Varakeskaeg (6.–10. sajand)

Keskaja Euroopa sündis Rooma riigi ja Rooma kultuuri varemetele. Rooma riigi lagunemine ja barbarite vallutused tõid esialgu kaasa allakäigu kõigil elualadel. Rooma-aegsed maanteed, niisutussüsteemid ja töökojad lagunesid, põllud jäid sööti. Tehnoloogiline taandareng jättis Euroopa sajanditeks virelema: kadus oskus töödelda kivi, mistõttu sai puidust varakeskajal põhiline ehitusmaterjal. Alla käisid kombed, lokkas barbarite vallandatud vägivald ja kuritegevus. Kuid sel ajal kujunesid ka germaanlaste riigid, nende seast tõusis eriliselt esile Frangi riik. Suur osa Euroopast ristiusustati ja kirikust sai ühiskonna stabiilsuse nurgakivi. Vana-Rooma kirjanduspärand talletati kloostrite peidupaikades.

Apostel Paulus kristlikku usku kuulutamas (9. sajandi käsikiri)
Frangi sõdurid (9. sajand)

Kõrgkeskaeg (11.–13. sajand)

See oli keskaja kõige tormilisema arengu periood. Rahvaarvu kasv tõi kaasa olulisi muutusi kõikjal Euroopas. Asustus tihenes, hariti üles uusi põlde, rajati linnu, uue hoo sai sisse kaubandus ja majandus, kasutusele võeti tehnilisi leiutisi. Oluliselt suurenes Rooma piiskopi ehk paavsti võim ja katoliku kiriku vägevus. Samas oli kõrgkeskaeg ristisõdade ajajärk, samuti rüütliseisuse ja läänikorra õitseaeg. Sel ajal kujunesid välja Euroopa tänased piirid. Uute alade (sh ka Eesti) liitmisega suurenes Euroopa territoorium kolme sajandi jooksul ligi kaks korda. Põhja- ja Ida-Euroopas tekkisid uued kuningriigid, nagu Rootsi, Norra, Taani, Poola, Ungari. Märkimisväärne edasiminek toimus hariduses, tekkisid toom- ja kloostrikoolid, rajati esimesed ülikoolid.

Kevadised tööd viinamarjaistanduses (12. sajand)
Linna turuplats (14. sajandi raamatuillustratsioon)
Ristisõdijad lahingus moslemite vastu

Hiliskeskaeg (14.–15. sajand)

Näljahädad ja suur katkuepideemia 14. sajandil põhjustasid Euroopas enneolematu rahvastikukatastroofi. Suuri inimkaotusi põhjustas ka 100-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Kliima jahenes ja põllumajandust tabas kriis. Väärismetallist müntide tootmine vähenes ligi 80%. Paljud keskajale omased nähtused nagu läänikord ja paavstivõim hakkasid alla käima. Samas iseloomustas seda ajajärku kunsti- ja kultuurielu õitseng. 14. sajandil sai Itaaliast alguse antiikkultuuri taassünd ehk renessanss, mille mõju ulatus ka põhja poole Alpe. Trükikunsti leiutamine andis Euroopa teaduse ja kirjanduse arengule tugeva tõuke. Ameerika avastamise järel kujunesid uued kaubateed ning seega tekkisid Euroopal eeldused saavutada majanduslik mõjuvõim kogu maailmas.

Surma triumf (seinamaaling Sitsiilias Palermos, 1448)
Sandro Botticelli „Kevad“ (15. saj)
Kunstnik kujutab antiikmütoloogia kaudu oma kaasaegset Firenzet ja seda valitsevat Medici suguvõsa. Näiteks lillelises kleidis viljakuse jumalanna Flora viitab nii kevadele kui ka Firenze edule ja küllusele.

Kaardid

Euroopa 5. sajandil
Euroopa 13. sajandi lõpul
  • Võrdle Euroopat 5. ja 13. sajandil. Mis on muutunud?
  • Millised 13. sajandil olemas olnud riigid on püsinud tänapäevani?

Küsimused

  1. Millal algas ja millal lõppes keskaeg Euroopas?
  2. Miks algas keskaeg Eestis hiljem kui näiteks Prantsusmaal?
  3. Mille poolest on keskaeg Eesti ajaloos oluline?
  4. Nimeta vara-, kõrg- ja hiliskeskajale iseloomulikke jooni.
Будь ласка, зачекайте