Keemia 9. klassile
Автори
Aarne TõldseppАвтори збірника завдань
Aarne Tõldsepp, Vilja TootsВидавець
Входить у пакет
-
У навчальному комплекті параграфів: 34 та завдань: 92, з яких у підручнику: 30 і в збірнику завдань: 62.
-
Автори
Aarne Tõldsepp -
Автори збірника завдань
Aarne Tõldsepp, Vilja Toots -
Предмет
Хімія -
Клас
9 клас -
Мова видання
Естонська мова -
Видавець
Koolibri -
Навчальна програма
Державна навчальна програма 2011 -
Входить у пакет
Erakasutaja, Erakasutaja kasutuslitsents õpikeskkonnas Opiq, Klassipakett 2024/25, Õpetaja 2022/23, Õpetaja 2023/24, Õpetaja 2023/24 – isiklik, Õpilane 2022/23, Õpilane 2023/24, Õpilane 2023/24 – isiklik, Õpilane 2023/24 - SOODUSHIND!, Õpilane 2024/25, Õpilane 2024/25 – isiklik, Õpilane 2024/25 - SOODUSHIND!
Õpik saab uue kujunduse ning arvestab 2010 a ainekava nõudeid.
Põhikooli viimase klassi keemiaõpetuse sisu on pühendatud kahele fundamentaalsele küsimusele – anorgaaniliste ainete põhiklassidele (lihtained, peamiselt metallid, happed, alused ja soolad), nende omadustele ja tähtsamatele rakendustele argielus.
Kursuse teine osa (suhteliselt väiksema mahuga) on pühendatud keemiale eluslooduses. On oluline, et põhikooli lõpetaja tunneb olulisimate looduslike toormete – looduslik gaas ja nafta põhilist keemilist koostist, selle keemilist töötlemist ja töötlemissaaduste rakendusalasid. Puhtpraktilistel kaalutlustel peatutakse mõneti põhjalikumalt ka süsivesinikel, alkoholidel, karboksüülhapetel ja tähtsamatel toitainetel.
Töövihikud aitavad süvendada ja mõista käsitletavaid aineid ning nende rakendusi argielus.
1. Sissejuhatus
Закладка |
Параграф |
|---|---|
| 1.1. |
Hea noor sõber!
Для безкоштовного ознайомлення! |
| 1.2. | Hea kolleeg! |
2. Vesinikust hapeteni
Закладка |
Параграф |
|---|---|
| 2.1. | Vesinik – kergeim aine |
| 2.2. | Lisa: Vesi |
| 2.3. | Arvutusi gaasiliste ainetega |
| 2.4. | Hapete mõiste, koostis ja liigitamine |
| 2.5. | Hapete tugevus ja pH |
| 2.6. | Hapete saamine |
| 2.7. | Hapete esindajaid |
| 2.8. | Kokkuvõtteks |
3. Metallide keemia
Закладка |
Параграф |
|---|---|
| 3.1. | Metallid perioodilisustabelis ja nende ehituse eripära |
| 3.2. | Metallid looduses |
| 3.3. | Metallide tootmine |
| 3.4. | Metallide füüsikalised omadused |
| 3.5. | Metallide keemilised omadused |
| 3.6. | Metallide korrosioon |
| 3.7. | Sulamid |
| 3.8. | Metallide esindajaid |
| 3.9. | Kokkuvõtteks |
4. Hüdroksiidid ehk alused ja soolad
Закладка |
Параграф |
|---|---|
| 4.1. | Hüdroksiidid |
| 4.2. | Soolade mõiste, koostis ja nimetused |
| 4.3. | Arvutusi reaktsioonivõrrandite järgi |
| 4.4. | Kokkuvõtteks |
5. Süsinik. Süsinikuühendid
Закладка |
Параграф |
|---|---|
| 5.1. | Süsinik meis ja meie ümber |
| 5.2. | Süsinik kui eriline element |
| 5.3. | Süsinik lihtainena |
| 5.4. | Süsiniku ja hapniku ühendid |
| 5.5. | Süsivesinikud |
| 5.6. | Alkoholid |
| 5.7. | Karboksüülhapped |
| 5.8. | Rasvad, süsivesikud, valgud |
| 5.9. | Kokkuvõtteks |
6. Loome õpitust terviku
Закладка |
Параграф |
|---|---|
| 6.1. | Loome õpitust terviku |
7. Lisad
Закладка |
Параграф |
|---|---|
| 7.1. | Mõisted |
