Параграф 3.10 (Inimeseõpetus 8. kl)

Abi küsimine ja arsti poole pöördumine

Arutle

  • Millal vajab inimene arstiabi?
  • Mis vaevustega peaks pöörduma eriarsti poole?
  • Millal on vaja kutsuda kiirabi?

1. Perearstile pöördumine

Kui inimese tervis on halvenenud, on mõistlik pöörduda arsti poole. Tervisemurega alusta perearstist. Perearst koostöös pereõega diagnoosib ja ravib enamikku haigusi. Lisaks sellele jälgib perearst väikelaste arengut ja kõigi oma patsientide tervislikku seisundit ning annab nõu ka haiguste ennetamiseks. Perearst hindab nii vaimset kui kehalist seisundit. Vajadusel suunab perearst patsiendi uuringutele või eriarsti vastuvõtule. Perearsti juures saab ka vaktsineerida, haavu siduda, niite eemaldada. Vajadusel teeb perearst koduvisiite.

Perearsti visiit on tervisekindlustusega inimesele tasuta.

Kui perearsti kätte ei saa, võib helistada perearsti nõuandetelefonile 1220. Telefoni teel saad nõu küsida igal ajal.

Arstile helistades on vaja kirjeldada oma tervislikku seisundit. Sinu kirjelduse järgi otsustab arst või pereõde, kas kutsub su vastuvõtule, tuleb ise sinu juurde koju või soovitab sul erakorralise haigestumise tõttu kutsuda kiirabi.

Oma perearsti nime ja telefoninumbrit peaks teadma. Kui sa ei tea, siis küsi vanematelt või kooliõelt.

Vaata perearste siit.

Sinu perearsti nimi ja telefoninumber .

  • Markusel on mitu päeva kõht valutanud.
  • Ühel õhtul hakkas Markusel kõht nii hirmsasti valutama, et ta sai vaid voodis kägaras olla. Alakõht oli punnis ja poisil tõusis kõrge palavik.
  • Markusel on pimesool tugevas põletikus ja see oleks vaja välja opereerida.
  • Markusel on pimesoole operatsioonist kõhu peal paar õmblust. Nüüd oleks vaja niidid välja võtta.

Arutle

  • Kui vastasid „ei“, siis kelle poole tuleks pöörduda?
  • Too veel näiteid, mis olukordades võiks perearsti poole pöörduda.

2. Eriarstile pöördumine

Eriarst aitab mõne väga kindla tervisehäda korral

Perearst annab sinu tervisele esmase hinnangu. Kui perearst leiab, et inimese aitamiseks tema abist ei piisa, kaasab ta ravi määramiseks eriarsti. Eriarst on kindlas valdkonnas oma eriala spetsialist.

Eriarstile pöördumiseks annab perearst tavaliselt e-saatekirja. Seejärel pead sa eriarstile vastuvõtu aja kirja panema ning määratud ajal sinna minema. Aega kirja panna saab nii kohapeal registratuuris, registratuuri helistades kui ka internetis I-patsiendi portaalis.

Mõne eriarsti külastamiseks ei ole perearstilt saatekirja vaja. Sellised spetsialistid on näiteks hambaarst, silmaarst, meeste- ja naistearst, naha- ja suguhaiguste arst, psühhiaater. Meeste- ja naistearstile ning naha- ja suguhaiguste arsti juurde minekut võib soovitada ka perearst.

Uuri internetist või võõrsõnade leksikonist, mida need sõnad tähendavad:

uroloog, günekoloog, pulmonoloog, ortopeed, kardioloog, neuroloog, psühhiaater

  • kardioloog
  • psühhiaater
  • pulmonoloog
  • neuroloog
  • günekoloog
  • uroloog
  • ortopeed

südame- ja veresoonkonna haigused

närvisüsteemihaigused

psüühikahäired ja vaimse tervise mured

tugi- ja liikumiselundite haigused

kopsuhaigused

naistehaigused, rasedus

kuseteede haigused

3. Kiirabisse pöördumine

Erakorralise ja eluohtliku haigestumise puhul annab esmast abi kiirabi

Kiirabi pakub inimestele arstiabi erakorraliste tervisemurede korral. Kiirabi on vaja kutsuda siis, kui inimese tervislik seisund tundub eluohtlik. Kiirabisse peaks pöörduma, kui tegemist on õnnetuse tagajärjel tekkinud vigastuste, trauma või mürgistusega. Kindlasti tuleb kiirabi poole pöörduda ägeda erakorralise haigestumise korral. Erakorralised ja eluohtlikud seisundid on näiteks: järsk palaviku tõus üle 40 kraadi, inimene on kaotanud teadvuse, kaebab teravat valu rinnus, väga suur verejooks. Kui inimene vajab sellises olukorras haiglaravi, viib kiirabi patsiendi haiglasse.

Kui kahtled, kas on vaja kiirabi kutsuda, siis küsi nõu perearsti nõuande-telefonilt 1220. Sealt saad küsida, kas terviseseisund on nii tõsine ja ohtlik, et peaks osutama vältimatut abi ja näiteks kiirabi kutsuma või piisab perearsti poole pöördumisest.

Enne häirekeskusesse helistamist mõtle, kas olukord võib olla eluohtlik. Lihtsamate küsimuste korral võid abi küsida perearsti nõuande-telefonilt 1220.

Kirjuta veel mõni olukord, kui on vaja kutsuda kiirabi.

4. Kuidas kiirabisse pöörduda?

Eestis on üks hädaabinumber nii kiirabi, päästjate kui ka politsei kutsumiseks. Hädaabi number on 112. Missugune abi saadetakse, otsustab häirekeskuse päästekorraldaja. Kiirabi on inimestele kättesaadav ööpäev läbi.

Mitte mingil juhul ei tohi teha häirekeskusesse asjatut kõnet. Nii võib keegi jääda hädavajaliku abita.

Uuri häirekeskuse kodulehel olevat hädaabi kutsumise juhist. Ava link ja loe juhist.

Esmalt ütle .

Kas keegi on saanud .

Ütle oma asukoha võimalikult täpne .

Kui täpset asukohta ei tea, siis .

Võimalusel ütle oma asukoha .

Vasta kõigile  küsimustele võimalikult täpselt.

Ära lõpeta kõnet enne, kui .

Kontrolli. Kas kasutasid õigeid sõnu ja väljendeid?

Markeeri kollasega kõik sõnad, mida kasutasid. Arvesta, et sõnad ning väljendid ei ole loetelus õiges järjekorras.

päästekorraldaja lubab, mis juhtus, päästekorraldaja, vigastada, aadress, koordinaadid, kirjelda oma asukohta

5. Rollimäng

Loe juhtumit.

Läksite sõpradega Nelijärvele ratta-matkale. Teekond tundus üsna raske. Kord oli vaja sõita mäest üles ja kord mäest alla. Lisaks oli veel metsa-tee väga konarlik. Alatasa juhtus teele ette puu-juurikaid ning oksi. Sinu sõber sõitis kogemata ühel mäe-nõlval puujuurikale otsa ning kukkus. Seejärel veeres mööda mäe-külge alla ja jäi teadvusetult lebama. Üks jalg oli ebaloomulikus asendis nagu oleks tal jalaluu katki või liigesest väljas.

Püüdsite teda turgutada, kuid tulutult. Sõber ei reageerinud.

Mängige läbi päästeametisse helistamine.

  • Jagunege paaridesse. Jagage rollid. Üks on päästekorraldaja teine on abivajaja.
  • ​Mängige läbi päästeametisse helistamine. Kasuta päästekorraldajana allolevaid küsimusi.

Päästekorraldaja küsimused:

  • Mis juhtus?
  • Kus juhtus? Mis on sinu asukoht?
  • Kas on kannatanuid?
  • Mida sa näed?
  • Abi on teel, palun ärge lahkuge sündmuskohalt.

Arutle

  • Kas oskasid kõikidele küsimustele vastata?
  • Mis õnnestus kõige paremini?
  • Mis oli kõige raskem?

Uuri, kuidas sinu ja sinu kaaslase telefonist saab helistada häirekeskusesse.

​Katseta oma telefoni asukoha tuvastamist.​

Kokkuvõtteks

Loe juhtumite kirjeldusi.
​Otsusta, kellega peaks kontakti võtma. Leia valikutest sobivad tegevused. Lohista tegevused õiges järjekorras sinisesse kasti.

Juhtum 1

Sõitsid tõukerattaga üle kõnnitee serva ja kukkusid. Tunned küljes tugevat valu ja ei saa end liigutada.

  • helistan hädaabinumbrile 112
  • pöördun perearsti soovitusel eriarsti vastuvõtule
  • helistan eriarsti registratuuri ja panen vastuvõtuks aja
  • järgin päästeameti töötaja juhiseid
  • lähen nimetatud ajal perearsti vastuvõtule
  • helistan ja panen perearstile vastuvõtuaja

Juhtum 2

Sul on palavik. Pea valutab. Kurk on neelates väga valus ja punetab. Aeg-ajalt on valu ka kõrvades.

  • kuulan päästeameti töötaja juhiseid
  • helistan hädaabinumbrile
  • helistan eriarsti registratuuri ja panen vastuvõtuks aja
  • helistan ja panen perearstile vastuvõtuaja
  • lähen nimetatud ajal perearsti vastuvõtule
  • lähen nimetatud ajal nina-, kurgu- kõrvaarsti vastuvõtule

Juhtum 3

Sul on öö otsa hammas valutanud, põsk on paistes ja süüa ei saa. 

  • helistan eriarsti registratuuri ja panen vastuvõtuks aja
  • helistan ja panen perearstile vastuvõtuaja
  • kuulan päästeameti töötaja juhiseid
  • helistan hädaabinumbrile
  • lähen nimetatud ajal perearsti vastuvõtule
  • lähen nimetatud ajal hambaarsti vastuvõtule
Пожалуйста, подождите