Параграф 2.2 (Ettevõtlus, kutseõpe)

Ettevõte

Mis on ettevõte?

Millest ettevõte koosneb?

Ettevõte kui  majandusüksus

Ettevõte on iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 

Ettevõte valmistab tooteid ja/või pakub teenuseid, kasutades selleks ressursse ehk tootmistegureid: tööjõudu, kapitali ja loodusvarasid.

Ettevõtte tegevusega seotud kulud kaetakse toodete ja teenuste müügist saadud tuludega.

Ettevõttel kui iseseisval majandusüksusel on

  • varad,
  • ​õigused (tehingute tegemine, allkirjaõigus), 
  • kohustused (maksude tasumise kohustus, kohustused töötajate ja lepingupartnerite ees).

Ettevõte on varanduslikult iseseisev, st ettevõttel on omaette vara, mis on lahus omanike ja teiste organisatsioonide varast. Ettevõtte vara kuulub omanikele, kes on asutamislepingu ja põhikirjaga määratlenud selle kasutamise. Ettevõte peab oma vara üle eraldi arvestust. Varaks on hooned, tootmisseadmed, raha, väärtpaberid, litsentsid jms. Ettevõtte vara kasutatakse ettevõtte tegevuses. Ettevõttel on omaette juhtimine, arvepidamine, tootmine, töötajate värbamine, müük jms.

Ettevõtte vara

Hooned
Seadmed
Raha ja väärtpaberid
  • Too näiteid selle kohta, miks saab ettevõtet pidada iseseisvaks majandusüksuseks.

Ettevõtlusvormi valimine

Tegevust alustades peab ettevõtja määratlema, millises vormis ta tegutsema asub, st valima ettevõtlusvormi.

Enne ettevõtlusvormi valimist peab mõtlema järgmistele asjaoludele:

  • kas ettevõtlusest kujuneb minu põhitegevuseks või on see kõrvaltegevus;
  • kas minu eesmärk on luua ettevõte, mis tagab tööd ainult mulle (ja perekonnaliikmetele) või kavatsen anda tööd ka teistele inimestele;
  • kas minu äriidee on teenida kiiresti kasumit lühiajalise projekti kaudu või plaanin luua pikema perspektiiviga ettevõtte;
  • kui suur on äririsk: kas ebaõnnestumise korral olen valmis riskima kogu oma varaga.

Äriidee rakendamiseks on mitmesuguseid ettevõtlusvorme. Ettevõtja otsustada on, kas ta teeb majandustehinguid iseenda nimel (füüsilisest isikust ettevõtja) või ta osaleb ettevõtluses äriühinguna, üksi või koos partneritega.

Eestis saab valida järgmiste ettevõtlusvormide vahel:

  • osaühing (OÜ),
  • aktsiaselts (AS),
  • täisühing (TÜ),
  • usaldusühing (UÜ),
  • tulundusühistu (TulÜ),
  • füüsilisest isikust ettevõtja (FIE). 

Ettevõtlusvormide kohta vt täpsemalt peatükist „Tegevused ettevõtte loomisel“.

Kui tegevuse eesmärgiks on seatud mittemateriaalse kasu saamine, tuleb kaaluda mittetulundusühingu (MTÜ) või sihtasutuse (SA) loomise vahel.

Rajatavad ettevõtted on erineva kasvupotentsiaaliga. Hoolimata sellest, et riik soovib näha rohkem innovaatilisi, suure kasvupotentsiaaliga ja ekspordile suunatud ettevõtteid, moodustavad sellised ettevõtted vaid väikese osa. Enamik jääb nn elustiiliettevõtteks, kus on vähe töötajaid, suhteliselt lihtne tehnoloogia ja mis on orienteeritud peamiselt kohalikule turule.

Ettevõtlusvormid. Lisaks nendele tegutsevad ettevõtlusmaastikul ka riigile kuuluvad ettevõtted
Enamik Eesti ettevõtteid on väikeettevõtted

​Statistikaameti andmetel oli 2018. a Eestis 131 650 majanduslikult aktiivset ettevõtet. Neist 123 744 olid mikroettevõtted (alla 10 töötaja) ning 6548 väikeettevõtted (10–49 töötajat). Umbes samasugune on pilt paljudes Euroopa riikides ning ka näiteks USAs ja Jaapanis.

Smuutipeatus

  • Millised on Smuutipeatuse varad ja milliseid tooteid seal valmistatakse?
  • Millised on Smuutipeatuse õigused ja kohustused?
Пожалуйста, подождите