Параграф 2.1 (Geograafia 7. kl)

Maa kuju ja suurus

Arvatavasti on igaüks kuulnud, et Maa on ümmargune. Seda on ilma abivahenditeta raske kindlaks teha, sest Maa, millel me elame, on väga suur. Seetõttu oli kauges minevikus levinud arvamus, et Maa on lapik ketas. Tänapäeval tõestavad Maa ümmargust kuju kõige paremini kosmosest tehtud pildid.

Milline oli ettekujutus Maast kauges minevikus?

Ettekujutus Maast oli segatud uskumustega. Maailma näisid valitsevat kõikvõimsad jumalad, kes korraldasid nii looduse kui ka inimeste elu. Näiteks Aasia rahvad arvasid, et Maa on lapik ja seda kannavad kolm vaala. Vaalade liikumine tõi kaasa maapinna värisemise, üleujutused või vulkaanipursked. Egiptuses ja Mesopotaamias peeti Maad lapikuks kettaks, mille kohal kumerdus taevavõlv.

Aasia rahvad arvasid, et Maa on lapik ja seda kannavad kolm vaala
Hindu ja Hiina mütoloogiates on kirjas, et Maad kannavad neli elevanti, kes seisavad hiiglasliku kilpkonna seljas
Ettekujutus maailma servast
Jumal Marduk oma sümboolse looma, Metsiku Mao seljas
​​Esimesest aastatuhandest eKr pärinev Babüloonia loomiseepos „Enuma Eliš” (tõlkes „Kui ülal”) jutustab maailma algusaegade sündmustest. Eepos kirjeldab maa ja taeva loomist Babüloni linna jumala Marduki kätetööna. Marduk seadis taevasse tähtkujud, piiritles aasta kestvuse, pani pilved taevasse hõljuma, lõi tuule, sademed ja udu, lasi vee voolama (sealhulgas ka Eufrati ja Tigrise), vormis taeva ja maa ning nendevahelise sideme.

Siiski panid juba antiik­maailma inimesed tähele märke, millest nad järeldasid, et Maa on ümmargune. Nad märkasid, et

  • öine tähistaevas, samuti Päike ja Kuu liiguvad justkui kumeral taevavõlvil; Päike tõuseb idast ja laskub läänes, hommikul tõuseb jällegi idast, nagu oleks ta Maa „alt” läbi käinud;
  • Päike, Kuu ja meile lähemad planeedid paistavad meile kõik ketastena; kui kuuvarjutuse ajal langeb Kuu pinnale Maa vari, siis see on samuti ümar;
  • kui laev eemaldub avamerele, kaob see lõpuks silmapiiri taha; seda ei saaks juhtuda, kui Maa oleks täiesti tasane;
  • kaugemale põhja poole liikudes on näha, kuidas Päikese teekond taevas jääb üha madalamaks, Põhjanael öises taevas aga kerkib kõrgemale pea kohale; seda oleks jällegi väga raske seletada, kui Maa oleks tasane;
  • kuigi muistsel ajal levisid jutud „maailma servast”, polnud keegi sinna kunagi jõudnud. Seda, et Maa on ümmargune, tõendasid lõpuks ümbermaailmareisid.
Tähtede liikumine taevavõlvil andis antiikaja filosoofidele aimu Maa kerakujulisusest
  • Maakera on ümmargune
  • Päike paistab silma
  • Me oleme liiga lühikesed
  • Pilved varjavad silmapiiri tagust ala
  • vaalade liikumise jälgimine
  • ümbermaailmareisid
  • tehiskaaslaste panemine orbiidile
  • antiikaja kaartide uurimine

Mõtle

  • Milliseid müüte Maa tekkest ja kujust tead?

Millised nägid välja esimesed kaardid?

Muistsed mereäärsed rahvad, näiteks foiniiklased ja kreeklased, õppisid Maa kuju kohta käivaid märke väga oluliseks pidama. Seoses kaubareisidega meretagustesse maadesse liiguti palju avamerel ning õpiti maailma enda ümber paremini tundma.

Täpsemalt hakkasid geograafilisi andmeid kaardile märkima kreeklased seoses Aleksander Suure sõjakäikudega 4. sajandil eKr. Kõige vanemad algelised kaardid on leitud kaljujoonistelt ja Babüloonia savitahvlitelt.

Çatalhöyük linnaplaan
​​Seni vanim teadaolev linnaplaan on leitud Türgist arvatavasti ühest maailma vanimast linnast nimega Çatalhöyük. Plaan on tehtud umbes 8000 a eKr ning lisaks majadele on sinna kantud ka purskav vulkaan.​
Kaart Babüloonia savitahvlil, tehtud u 600 a eKr
Antiikne Jeruusalemma mosaiikkaart, pärineb 6. saj eKr

Lisaks tõid teateid Põhja-Euroopast, Aafrikast ja Aasiast ka kaupmehed ja rändurid. Neist avastustest oli ilma kaardita väga raske aru saada. Kreeklastele teada olnud maailm on kokku võetud kuulsas Klaudios Ptolemaiose raamatus „Geograafia”. Selle juurde kuulusid ka maakaardid, mida järgisid nii rändurid kui ka geograafid hilise keskajani välja.

Kreeklaste teeneks kaarditegemise kunsti ehk kartograafia edendamisel võib lugeda ka seda, et nemad hakkasid kasutama kaar­tidel pikkus- ja laiuskraade ehk koordinaate erinevate kohtade asendi näitamiseks.

Ptolemaiose kaart
​​Ptolemaiose kaart kujutas kreeklastele teada olnud maailma aastal 200 pKr. Kaardipildi servadele, s.o kaardiraamile, pani Ptolemaios kirja 21 paralleeli ning märkis ka laiuskraadide nimed. Lisaks on kaardiraamile märgitud seitse kliimavöödet, mida antiikmaailm tundis.

Mõtle

  • Kõrvuta Ptolemaiose kaarti tänapäevase Euroopa kaardiga. Mille poolest need teineteisest erinevad?
  • kaubareisidelt
  • puhkusereisidelt
  • sõjaretkedelt
  • lennureisidelt
  • palveränduritelt
  • Aasiat
  • Ameerikat
  • Aafrikat
  • Euraasiat
  • Euroopat

Kuidas avardus inimeste ettekujutus Maast?

Eesti vanasõna ütleb: „Rohkem teab pika tee käija kui pika elu elaja.” 15. sajandiks oli meresõit niivõrd arenenud, et suudeti purjetada ka üle ookeanide. See lubas tolle aja võimsatel riikidel Hispaanial ja Portugalil asuda otsima ja vallutama maailma rikkusi. Asumaade pärast hakkasid nendega võistlema Inglismaa, Holland, Prantsusmaa ja Venemaa. Oli alanud suurte maadeavastuste ajastu, mis kestis 17. sajandini.

Fernão de Magalhães (1480–1521)
​Portugali meresõitja Fernão de Magalhãesi juhitud ekspeditsioon oli esimene, mis purjetas ümber maakera ja tõestas lõplikult, et maakera on ümmargune. Oma ümbermaailmareisi Magalhães ise ei lõpetanud, sest hukkus Filipiinidel.​
Ainsana kogu ümbermaailma reisi läbinud purjelaeva "Victoria" koopia Portugalis
​​Magalhãesi juhtiud ümbermaailmareisi laevastik koosnes viiest alusest, millel sõitis kokku 234 meeskonnaliiget. Palju mehi suri ekspeditsiooni käigus pärismaalastega konfliktide, haiguste ja nälja tõttu. Magalhãesi surma järgselt viis ekspeditsiooni lõpule Juan Sebastián Elcano, kes jõudis tagasi Portugali kõigest 18 mehega alusel "Victoria".

Kaardile kanti kõik uued maad, ookeanid, aga ka raskesti ligipääsetavad mägi­piirkonnad, arktilised alad ning vihmametsad. Üha vähemaks jäi „valgeid laike”, st piirkondi, mida teadaolevalt polnud varem keegi kaardistanud. Tänapäeval ei pea kaartide tegemiseks enam tundmatuid maid läbi käima, lennukite või ka kosmose­satelliitide ehk Maa tehiskaaslaste abil saadakse pilt ükskõik millisest piirkonnast.

Maadeavastuste ajalugu

Kuni aastani 1000
​​Kuni aastani 1000 olid kaardistatud Euroopa, Egiptus, Põhja-Aafrika rannikuala, Mesopotaamia, India, Sri Lanka, Fääri saared, Island, Gröönimaa, Araabia poolsaar.
11. sajand
​​Viikingid jõudsid Põhja-Ameerikasse.
12. sajand
​​Eurooplaste meresõidud Vahemerel ja Mustal merel kogusid üha enam populaarsust.
13. sajand
​Eurooplased jõudsid Kesk-Aasiasse. Marco Polo jõudis Hiinasse ja Jaapanisse​
14. sajand
​​Euroopas levis must surm ehk katk, mille tõttu soikusid kaubandus ja avastusreisid. Mongolite impeeriumi kokkuvarisemine ja Ottomanide impeeriumi kasv muutsid reisid kaugele itta ohtlikumaks.
15. sajand
​​Christoph Kolumbus tegi esimese Ameerika reisi aastatel 1492—1493. Vasco da Gama sõitis ümber Aafrika Indiasse aastatel 1497—1499.
16. sajand
​​Fernão de Magalhães ja Juan Sebastián Elcano tegid ümbermaailmareisi aastatel 1519—1521.
17. sajand
​​Hollandi meresõitjad avastasid Austraalia.
18. sajand
​​James Cook tegi ümbermaailmareisi aastatel 1768—1771.
19. sajand
​​Eestist pärit Fabian Gottlieb von Bellingshausen ja Mihhail Lazarev avastasid Antartika aastatel 1819—1921.
20. sajand
​​Robert Edwin Peary jõudis esimesena põhjapoolusele aastal 1909. Roald Amundsen jõudis lõunapoolusele aastatel 1910—1912.
  • Christoph Columbus
  • Vasco da Gama
  • Marco Polo
  • Fernão Magalhães
  • James Cook
  • Fabien Gottlieb von Bellingshausen
  • Jaan Tätte
  • Venemaa
  • Soome
  • Portugal
  • Ameerika Ühendriigid
  • Hispaania
  • Inglismaa
  • Brasiilia
  • Holland
  • Austraalia
  • Prantsusmaa
  • poolused
  • Vaikne ookean
  • Austraalia
  • kõrgmäestikud

Kui suur on maakera?

Maa kuju ja suurust suudetakse tänapäeval Maa tehiskaaslaste abil väga täpselt määrata. Parima ülevaate maakerast annab meile gloobus. Maa on peaaegu kerakujuline – pöörlemine ümber telje põhjustab seda, et Maa on pooluste kohalt veidi kokku surutud. Seetõttu on ka läbimõõt pooluste vahel veidi väiksem kui ekvaatoril.

Maakera parameetrid
​​Maa pöörlemiskiirus on umbes 1670 km/h, mis on võrreldav reaktiivlennuki liikumiskiirusega. Kuulus Kreeka õpetlane Eratosthenes tegi 3. sajandil eKr mõõtmisi ja arvutas välja Maa ümbermõõdu. Tema arvutustulemus oli ainult 300 km võrra väiksem kui kaasaegne mõõtmistulemus.
„Kahanev" maakera
​​Inimeste ettekujutus kaugusest on aja jooksul muutunud. Mida kiiremini oli võimalik liikuda, seda „väiksemaks” maailm muutus.

Selliste Maa omaduste nagu kuju, massi ja ehituse uurimine aitab mõista meie planeedi teket, arengut ja ka siin toimuvaid protsesse, näiteks kivimite ja pinnavormide tekkelugu. Õhu- ning veemasside liikumine ja selle kaudu ilmastiku kujunemine sõltub otseselt Maa omadustest.

Maa mõõtmetest on tuletatud mitu mõõtühikut, näiteks meeter ja meremiil. Maa pöörlemise järgi määratakse ka aega. Aastas on 12 kuud, mille jooksul teeb Maa ühe täistiiru ümber Päikese. Ühe ööpäeva ehk 24 tunniga teeb Maa ühe täistiiru ümber oma kujuteldava telje.

Maa kuju ja mõõtmete teadmine on väga oluline kaartide valmistamisel ja asukoha määramisel. Kaarte kasutatakse aga omakorda väga paljudel elualadel, näiteks reisimisel, ehitusel, riigi haldamisel ja teadustööl. Täpseid vahendeid asukoha määramiseks ja vahemaade hindamiseks on vaja kosmoselendude, samuti lennukite ja muude sõiduvahendite juhtimisel ehk navigatsioonil.

Mõtle

  • Mis määrab ööpäeva pikkuse? Mis aasta pikkuse?

Ühe päeva teekond (8 tundi) läbi ajaloo

Aastatel 1500—1840 reisiti hoburakendi ja purjelaevaga, mille keskmine kiirus oli 15 km/h
Aastatel 1850—1930 reisiti auruveduriga, mille keskmine kiirus oli 105 km/h. Aurulaeva keskmine kiirus oli 55 km/h
1950-ndatel reisiti mootorlennukiga, mille keskmine kiirus oli 480—640 km/h
1960-ndatel hakati reisima reaktiivlennukiga, mille keskmine kiirus oli 800—1200 km/h

Mõtle

  • Milliseid eluvaldkondi on transpordivahendite areng mõjutanud?
  • Poolustel olev raske jää surub planeeti kokku
  • Maa pöörleb ümber oma telje
  • Maa tiirleb ümber Päikese
  • Kuu külgetõmbejõu tõttu
  • 20 000 km
  • 30 000 km
  • 40 000 km
  • 50 000 km
  • vahemaade leidmiseks
  • teadustöö tegemiseks
  • riigi haldamiseks
  • kaartide tegemiseks
  • asukoha määramiseks
Пожалуйста, подождите