Параграф 1.1 (Muusika 6.kl)

Rahvuslik ärkamis­aeg

Ihkasime ikkest lahti!

Rahvaluule

Ärkamisaja lätetel

Laulu maagia

Muusikal on kõigi rahvaste kultuuris ja ajaloos tähtis roll. Kreeklased pidasid kauneid kunste jumalate kingituseks. Loodeti, et lauldes esitatud palveid võtavad jumalad meelsamini kuulda.

Sajanditevanune eesti regilaulgi oli tihti maagilise tähendusega: usuti, et igal põllul, loomal, taimel või veekogul on hing, mis kuuleb laulu ja aitab kaasa töö edenemisele ning inimeste elujärje paranemisele. 

Laulujumal Vanemuine 

Laulude kaudu on säilinud teadmised meie esivanemate elust. Eesti rahva­usundis muusikajumalat ei tuntud, ometi on meie eeposes „Kalevipoeg“ tegelaseks laulujumal Vanemuine.

See tegelane ilmub esimest korda 19. sajandil Kristjan Jaak Petersoni luuletustes ja Friedrich Robert Faehlmanni muistendites.

19. sajand kujuneski paljude Euroopa väikerahvaste jaoks rahvusliku eneseteadvuse kujunemise ajaks.

Rahvusliku ärkamisaja eestvedajad

Niinimetatud rahvusliku ärkamisaja eestvedajateks olid eesti haritlased ja taluperemehed. Nad hakkasid tundma huvi oma maa rahvuse, keele ja mineviku vastu. Hakati arendama eesti keelt, kirjastama emakeelseid raamatuid, koguma rahvaluulet ja rahvalaule.

Ilmus Friedrich Reinhold Kreutzwaldi rahvaluule ainestikul ja regivärsi vormis loodud eepos „Kalevipoeg“. Ärkamisaja meeleolusid kajastas oma luules eesti esimene naisluuletaja Lydia Koidula. Tema isa Johann Voldemar Jannsen toimetas esimest nädalalehte Postimees, kus neid luuletusi ka avaldati.

Pärisorjusest priiks

15. sajandil oli Eestis välja kujunenud pärisorjus. Maaomanikud võisid talupoegi osta, müüa ja kinkida ning ilma loata ei tohtinud talupoeg mõisniku valdustest lahkuda.

19. sajandi algul anti küll Peterburi keisrikojast korraldus pärisorjus ametlikult kaotada, kuid rahva rõhumine jätkus. Kulus veel ligi pool sajandit, enne kui eestlaste hulgas hakkas levima rahvuslik liikumine, mis taotles rõhumisest vabanemist.

  • Huvi oma keele ja kultuuripärandi vastu.
  • Eestikeelse haritlaskonna kujunemine.
  • Sinimustvalge rõivastuse kandmine.
  • Eesti kirjakeele ühtlustamine.
  • Emakeelsete raamatute kirjastamine.
  • Kultuuris
  • Hariduses
  • Meditsiinis
  • Kaubanduses

Lydia Koidula

Johann Voldemar Jannsen

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Karl August Hermann

Karl August Hermann
„Laulu ja mängu leht“ oli esimene eesti muusikakuukiri

„Laulu ja mängu leht“

Üks olulisemaid rahvuslikul ärkamisajal tegutsenud kultuuritegelasi oli Karl August Hermann (1851–1909). Ta sündis Põltsamaal sepa pojana, kuid omandas mitmekülgse hariduse. Hermann tegeles eesti kirjakeele ühtlustamisega ning õpetas ja koostas ka ise õpikuid.

1882. aastal sai Karl August Hermannist ajalehe Postimees toimetaja, mille juures hakkas ta välja andma kultuuriajakirja „Laulu ja mängu leht“. Selles jagas ta rahvale algteadmisi muusikast ning huvitavat teavet laiast muusikamaailmast. Tema eestvedamisel ilmus mitu laulukogumikku, milles oli ka eesti rahvalaulude töötlusi.

Karl August Hermann oli ka laulupidude korraldaja ja dirigent. Ta lõi üle 300 heliteose, millest paremiku moodustavad koorilaulud.

Karl August Hermann. „Munamäe otsas“ 
Boris Lehtlaan, Heini Vaikmaa, Jaan Arder, ans Ellerhein jt

Märgi loetelus ära kõik Hermanni ametid, mis on seotud muusikaeluga. Kui ühte ametit on väljendatud mitme sõnaga, märgi need kõik.

 

Kungla rahvas

Laul on pärit lauleldusest „Uku ja Vanemuine“. Kunglaks nimetas Kreutzwald muistset õnnemaad, mis oli populaarne ärkamisaegses kirjanduses

Kuula ja laula „Kungla rahvast“.

Allan Kasuk

Harjuta laulmist muusika saatel.

Allan Kasuk

Ilus oled, isamaa

Laulu tuntakse ka pealkirja „Minge üles mägedele“ järgi

Mu isamaa armas

Kuula ja laula laulu „Mu isamaa armas“.

Allan Kasuk

Harjuta laulmist muusika saatel.

Allan Kasuk
  • Kui JO = d, siis millise astmega laul lõpeb?
  • Õpi laul selgeks astmenimetustega.
  • Laula ksülofoni saatepartiid astme- ja tähtnimetustega.
  • Mängi laulu saateks ksülofoni ja kannelt.
  • Kujunda laulu dünaamika.

Saade bassksülofonil

Õrn ööbik

Пожалуйста, подождите