Luku 3.7 (IV järk)

Oskab tegutseda lõhkekehade leidmisel

Katsenõue on täidetud praktilise harjutuse läbimisel.

Kuidas lõhkekeha ära tunda

Meie maapõuest leitavad lõhkekehad on pärit I maailmasõjast, Vabadussõjast ja II maailmasõjast. Eestis leitakse igal aastal umbes 4000 lõhkekeha, mis võivad olla väga erineva suuruse ja kujuga. Lõhkekehasid leidub väga erinevates kohtades – põllul, metsas, koduhoovis, linnatänaval, hoonetes. Peamised lõhkekehad, mida Eestist leitakse, on padrunid, miinipilduja miinid, käsigranaadid ning mürsud. Samas on leitud ka mitmeid lennukipomme ja lõhkeainetKahtlaseid esemeid ei tohi mitte mingil juhul liigutada – need on toodetud ennekõike sõjapidamise eesmärgil ja mõeldud tapmiseks, vigastuste või suurte purustuste tekitamiseks. Seistes muutub lõhkematerjal ohtlikumaks!  

Kui leiad lõhkekeha, siis

  • ei tohi seda puudutada ega kuhugi viia;
  • märgista leid ja teavita hädaabinumbril 112;
  • anna teada täpne asukoht ning leiu kohta nii palju infot kui võimalik.

Lõhkekeha märgistamine

Leiu märgistamiseks on mitu viisi. Üks võimalus on seda teha nutitelefoniga – tänapäeva nutitelefonid võimaldavad määrata GPS-koordinaate, teha distantsilt pilti ja edastada kõik häirekeskusele.

Granaadid. Foto: Päästeamet
Mürsud. Foto: Päästeamet
Lahingumoon. Foto: Päästeamet
Miinipilduja miinid. Foto: Päästeamet
  • Hakkan nutma ja jooksen minema.
  • Otsin pika toika ja püüan sellega torkides kindlaks teha, kas see on lõhkekeha.
  • Märgistan leiu ja helistan 112.
  • Kui leian oma kodust lõhkekeha, siis sellest teatamine toob kaasa palju sekeldusi.

Kasutatud allikad: Päästeamet, KEAT 

Odota