Luku 10.4 (Eesti keel 9. kl)

Põhivara animatsioonid

Kaashäälikuühendi õigekiri

Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega.

usjas
tlik

boi
mdi

Kaashäälikuühendi reeglil on neli erandit – neil juhtudel kirjutatakse kaashäälikuühendis mõni häälik kahe tähega.

Erandlik kaashäälikuühend

Liitsõnades

pikksilm, sallkrae

Liite -gi/-ki ees

kanngi, susski

Kui tüvi lõpeb sama tähega, millega algab liide

modernne, keskkond

Ülipikalt häälduv s kirjutatakse l, m, n, r, v järel kahe tähega

morss, valss

Helitute häälikute kõrval k, p, t

Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval k, p, t.

aktus
nafta

topsik
peatselt

Erandina võib helitu hääliku kõrval olla gbd neljal juhul.

Helitu hääliku kõrval g, b, d

Liit­sõnades

veerandtund, külgsuund, kõrgklass, sulgpall, pingpong

Liite ees

jalgsi, vargsi, leibkond, ringkond, õigsus

Võõr­sõnades

abstraktne, smaragd, gangster, ungel, abt

Sama sõna eri vormides

hoidma hoidsin
moodne moodsad

leidma leidsin
õudne õudsed

NB!

ergaserksa
tõrgestõrksa

ärgasärksa
hõlbus – hõlpsa

Nimetused

Nimetused kirjutatakse väikse tähega.

Kuud ja nädala­päevad

maikolmapäev, lehekuu

Ametinimetused

professorpresident

Üritused

üldlaulupidu, olümpia­mängud

Pühad ja tähtpäevad

jaanipäev, jõulud, suur reede

Ajaloosündmused (v.a neis esinevad nimed)

vabadussõda, teine maailmasõda, rooside sõda

Nimed

Nimed kirjutatakse läbiva suurtähega.

Isikud ja olendid

Triin TasujaMuri, Punamütsike

Asutused, ettevõtted, organisatsioonid

pubi Seiklusjutte Maalt ja Merelt, Kalev, Microlink

Tooted

kefiir Gefilus, Ema sai, Südamesepik

Kohanimi täiendina

Eesti lippRootsi laud, Vietnami köök,  Aleksandri kook, Ümera lahing, Rakvere raibe

Perioodika­väljaanded

Postimees, Imeline Ajalugu, Vikerkaar

Ordenid ja autasud

Maarjamaa Risti orden, Kuldne Palmioks

Taevakehad, maailma­jaod, kohad, veekogud, ehitised, riigid ja riikide ühendused

Maa, Veenus, Kaljukitse tähtkuju, Aafrika, Kreeka, Läti, London, Pärnu, Viljandi, Velise, Emajõgi, Pikk Hermann

Püsiva täiendiga koha- ja isikunimed kirjutatakse sidekriipsuga

Lõuna-Eesti, Ida-EuroopaKohi-Kaarel, Saepuru-Sass, Tsaari-Venemaa

NB!

Kui kohanime täpsustav täiendosa käändub, kirjutatakse ilma sidekriipsuta, nt Väike Tütarsaar (Väikesele Tütar­saarele).

Ametlikkuse rõhutamiseks kirjutatakse riigi, asutuse ja organisatsiooni nimetus läbiva suurtähega: Eesti Vabariik, Tallinna Ülikool, Pärnu-Jaagupi Gümnaasium.

Väikse tähega kirjutatakse kohanimed keelenimetustes ja rahvuskuuluvuse väljendamiseks: eesti keel, norra rahvuskultuuritaalia kunstnik, taani filosoof.

Pealkirjad

Pealkirjad kirjutatakse esisuurtähega ja jutumärkides.

Raamatud, ilukirjandus­teosed, artiklid

„Rehepapp, „Euroopa Liidu tulevikule mõeldes

Filmid

„Siin me oleme, „Malev

Muusikateosed

„Luikede järv, „Mutionu pidu 

Saated, sarjad

„Tähelaev„Osoon

Kunstiteosed

„Russalka„Isa portree

Fotod

„Sügishommik

Kokku- ja lahkukirjutamine. Omastavas käändes nimisõnale eelneb täiend

Kui ainsuse omastavas käändes olevale nimisõnale eelneb täiend, peab vaatama, millise sõna juurde see kuulub – sellest sõltub kokku-lahkukirjutus.

LAHKU

Kui täiend kuulub täiendi juurde, siis kirjutatakse lahku.

Ulakas on laps
KOKKU

Kui täiend kuulub põhisõna juurde, siis kirjutatakse kokku.

Ulakas on lapsevanem
Odota