Luku 3.1 (KEAT)

Lõhkekehad Eestis

Meie maapõuest leitavad lõhkekehad on pärit I maailmasõjast, Vabadussõjast ja II maailmasõjast. Eestis leitakse igal aastal umbes 4000 lõhkekeha, mis võivad olla väga erineva suuruse ja kujuga. Lõhkekehasid leidub väga erinevates kohtades – põllul, metsas, koduhoovis, linnatänaval, hoonetes.

Kuidas lõhkekeha ära tunda?

NB! Kahtlaseid esemeid ei tohi mitte mingil juhul liigutada – need on toodetud ennekõike sõjapidamise eesmärgil ja mõeldud tapmiseks, vigastuste või suurte purustuste tekitamiseks. Seistes ei muutu lõhkematerjal ohutumaks, pigem vastupidi.

Kodust leitud lõhkekeha

  • Lõhkekehi leidub ainult tähistatud kohtades.
  • Lõhekehasid võib leida ka koduaiast.
  • Lõhkekeha võib välja tulla vana maja pööningult või keldrist.
  • Kui leian oma kodust lõhkekeha, siis sellest teatamine toob kaasa palju sekeldusi.

Metsast leitud lõhkekeha

  • Metsas puutüves ei saa ju olla lõhkekeha, lähen uurin asja lähemalt.
  • Mõõdan kauguse teeni ja võimalusel märgistan selle.
  • Kuna avastasin lõhkekeha raskesti ligipääsetavast kohast, võtan selle kaasa, sest demineerijad ei leiaks seda pärast üles.
  • Võtan telefoni ja hakkan huvitavat leidu pildistama.
  • Võtan telefoni ja helistan 112.
  • Võtan nutitelefoni ja määran selle abiga GPS-koordinaadid.

Lõhkekeha kahjutuks tegemine

  • Eesti vetesse on sattunud suur vaal.
  • Seltskond leidis rannametsast miini ja viskas selle merre.
  • Merel tähistatakse kellegi sünnipäeva.
  • Demineerijad teevad kahjutuks meremiini.
  • Lahte on paigaldatud uus purskkaev.
Odota