Luku 3.7 (Inimeseõpetus 4. kl)

Tähtpäevad ja kombed

Kuula, vaata, loe!

Miks Maria jõule ootab?
​Miks Peeter jõule ootab?

„Ma ootan nii väga jõule.
​Mulle meeldivad jõulu-kombed.
​Nende pühadega käib koos mingi sala-pära.
​Praegu müüakse poodides juba
jõulu-ehteid ja ​kuused on kaunistatud.
​Aga mul ei ole veel jõulu-tunnet.“

„Mis tunne see peaks olema?
​Jõulud on jõulud. Aga mina ootan lund.
​Ja jõule ootan sellepärast,
​et siis peaks lumi ka maha tulema.
​No muidugi jõulu-kinkide vastu
​ei ole mul ka midagi.“

„Kuule, me lubasime ju jõulu-klassi-õhtu teha! Hakkame täna ette-valmistustega pihta! ​
​Nii jõuavad​ jõulud ka rutem kohale.“

Kalender

Aastas onkuud.

Ühes kuus onnädalat.

Ühes nädalas onpäeva.

Detsembris onpäeva.

Nädalas ontööpäeva.

Nädalas onpuhkepäeva.

Rahva-kalendri täht-päevad

Loe.

Kalendris on paljude kuu-päevade juurde kirjutatud, mis täht-päev sel päeval on.
​Palju on ​rahva-kalendri täht-päevi.
​Nende järgi saame teada,
​mida meie esi-vanemad tähtsaks pidasid.
​Igal rahva-kalendri täht-päeval oli oma tähendus ja omad kombed. Ka täna-päeval tähistame mõnda rahva-kalendri täht-päeva.
​Aga paljud kombed on muutunud.​

Leia kalendrist rahva-kalendri täht-päevi.

Arutlege õpetajaga, mida inimesed vanasti
​sel päeval​ tähistasid.​

Mis täht-päevast on juttu?

1. Mis täht-päevast on juttu?

„Sel päeval toimuvad kelgu-mäel kõige pikema liu laskmise võistlused.
​Vanasti usuti, et kes teeb​ kõige pikema sõidu, sellel kasvavad põllul
kõige pikemad lina-kõrred. ​Tavaliselt on söögiks​​ herne-supp ja vahu-kukkel.“

Vastla-sõit ja lina-taim

• Martin jutustas

• Leia kalendrist, mis kuupäeval on sel aastal vastla-päev?

2. Mis täht-päevast on juttu?

„Selle täht-päeva eelsel õhtul süüdatakse lõkked. Mõnes kohas tehakse suur lõke. Siis on selle ümber palju inimesi.
​Mõni lõke on väike. Ainult oma pere jaoks. Lõkke ääres on hea istuda.
​Seal saab juttu ajada, muusikat kuulata või laulda.“

Jaani-tuli

• Liisa jutustas

• Leia kalendrist jaani-päev.

3. Mis täht-päevast on juttu?

„Sellel päeval paneme selga
​tumedad riided ja näo ette maski.
​Nii läheme sõpradele ja naabritele külla. Ukse taga laulame ja palume tuppa sisse laskmist.
​Toas tuleb pere-rahvale esineda ja soovida head vilja-õnne.
Pere-rahvas teeb santidele kingitusi.“

Mardi-sandid

• Kaspar jutustas

• Leia kalendrist mardi-päev.

4. Mis täht-päevast on juttu?

„Seda päeva nimetatakse tüdrukute ja naiste pühaks. Tüdrukud panevad selga heledad riided ja kannavad ka maske. Nad paluvad lauluga naabrite ja sõprade juures uksest sisse laskmist.
​Toas soovitakse peredele head looma-õnne. Pere-rahvas kingib santidele komme, pähkleid ja õunu.“

Kadri-sandid

• Kati jutustas

• Leia kalendrist kadri-päev.

5. Mis täht-päevast on juttu?

„Need on meile väga armsad pühad.
​Pühad kestavad mitu päeva. 
​Toas on ehitud kuusk. Küpsetame pipar-kooke. ​Ootame jõulu-vana ja kingitusi.“

Jõulu-vana

• Kevin jutustas

• Leia kalendrist jõulu-lau-päev.

Aasta-vahetus

Loe.

31. detsembril on vana aasta viimane päev.
​Selle päeva kohta ütleme ka vana-aasta-õhtu.

1. jaanuaril algab uus aasta. Sel päeval soovime kõigile: „Head uut aastat!“

Uue aasta saabumiseni on kolm minutit

Eesti Vabariigi aasta-päev

Loe.

Eesti Vabariik loodi 24. veebruaril 1918. aastal.
​See päev on meie kodu-maa sünni-päev.
​Eesti Vabariigi aasta-päev on lipu-päev.
​Sel päeval heiskavad inimesed lipu ka oma kodu-majadele.
​Nii saab kogu maa lipu-ehtesse.
​Koolis tähistame kodu-maa sünni-päeva aktusega.

Millal on Eesti Vabariigi aasta-päev?

​Leia kalendrist lipu-päeva märk.

​Kuidas inimesed lipu-päeval oma kodu-maju kaunistavad?

Eesti Vabariigi lipp
Eesti Vabariigi vapp

Kodu-maa sünni-päeva tähistamine

Loe ja vaata pilte.

Inimesed võivad minna vara-hommikul vaatama lipu heiskamist Pika Hermanni torni. Seda saab vaadata ka telerist.

Pika Hermanni torn

Kesk-päeval toimub
​Eesti kaitse-jõudude paraad.

Eesti kaitse-jõudude paraad

Õhtul on pidulik kontsert.
​Seal peab kõne Eesti Vabariigi president.
​Pärast kontserti toimub presidendi vastu-võtt.
​Vastu-võtule on kutsutud
​Eesti jaoks olulised inimesed.

Presidendi vastu-võtt

Teised Eesti Vabariigi tähtpäevad

Eesti Vabariigis on veel palju tähtsaid päevi.
​Näiteks:

  • 1. septembril tarkuse-päev,
  • 5. oktoobril õpetajate päev,
  • 8. märtsil naiste-päev,
  • 14. märtsil ema-keele päev,
  • 1. juunil laste-kaitse-päev.
  • tarkuse-päev
  • õpetajate-päev
  • naiste-päev
  • ema-keele-päev
  • laste-kaitse-päev

Veel tähtsaid päevi

Millal on emade-päev? Märgi tekstis.

​Millal on isade-päev? Märgi tekstis.

​Millal on vana-vanemate-päev? Märgi tekstis.

  • emade-päev
  • isade-päev
  • vana-vanemate-päev

Kas ma tean?

Mängime läbi!

Olukord:
​Kaks sõpra kohtuvad uue aasta esimesel päeval.

Sisu:

  • Kuidas nad teine-teist tervitavad?
  • Kuidas neil uus aasta saabus?

Vali tekst ette-antud lausete hulgast.

Tervitused:

  • Head uut aastat!
  • Õnnelikku uut aastat!
  • Toredat uut aastat!
  • Lõbusat uut aastat!
  • Ägedat uut aastat!
  • Tegude-rohket uut aastat!

Küsimused:

  • Kuidas sul uus aasta tuli?
  • Mida te vana-aasta õhtul tegite?

Vastused:

  • Uus aasta tuli lõbusalt.
  • Uus aasta tuli igavalt.
  • Ma olin kella üheni üleval.
  • Ma läksin vara magama.
  • Me olime kodus.
  • Me käisime külas.
  • Me istusime lauas ja sõime.
  • Me laulsime ja tantsisime.
  • Me vaatasime telerit.
  • Me sulatasime tina ja valasime õnne.
  • Me mängisime laua-mänge.
  • Me käisime väljas rakette vaatamas.
  • Me lasksime ise rakette.

Nüüd ma tean!

  • Eesti Vabariigi aasta-päev on 24. veebruaril.
    Kodu-maa sünni-päeva tähistatakse uhkelt üle terve Eesti-maa.
  • Eesti Vabariigis on palju tähtsaid päevi.
    ​Kõigi nende tähistamiseks on omad kombed.
  • Rahva-kalendri täht-päevi hakati pidama ammustel aegadel.
    ​Meie tähistame nendest ainult mõnda.
    Rahva-kalendri täht-päevade kombed on täna-päeval muutunud.

Tööleht

Odota