Luku 3.3 (Inimeseõpetus 4. kl)

Muutused pere elus – pereliikmete lahkumine

Kuula, vaata, loe!

Miks Peeter arvab, et ta täna koolis olla ei saa?

„Ma ei tule reedel kooli.“

„Miks?“

„Mul on vana-isa surnud ja reedel on matused.“

„Kui kahju! Avaldan sulle kaastunnet.“

„Aitäh. Ma ei tahaks täna ka koolis olla.
​Mõtlen pidevalt vana-isa peale.
​Vana-isa oli kogu aja olemas.
​Ja nüüd äkki ei ole. Me ei saagi enam koos midagi teha. Nii kurb on.
​Nutt tahab peale tulla.
​Helistan emale ja ütlen,
​et ma ikka ei suuda täna koolis olla.
​Ehk ta lubab mul koju tagasi minna.“

„Kui sa tunned, et kodus on sul täna parem olla, siis helista muidugi.“

Kurvad päevad pere elus

Loe.

Kahjuks on pere elus ka kurbi päevi.
​Mõni perekonna-liige on haige. ​Haigused võivad tabada kõiki: lapsi, noori, vanu. Haigus võib
​nii ​raske olla, et tuleb lausa haiglas ravida.
​Tavaliselt oskavad arstid haigusest võitu saada ja haige paraneb. Mõnikord aga juhtub, et haigus on inimesest tugevam.

Vahel võivad inimesed sattuda nii raskesse õnnetusse, et arstid enam aidata ei suuda.

Inimene sureb.
​Me ütleme, et ta lahkus ​meie hulgast.
Siis muutub äkki kogu pere elu.
​Päevad on täis ​suurt kurbust ja​ leina.

Mõtle ja räägi kaaslasega

  • Mis juhtub siis, kui haigus on inimesest tugevam?
  • Mis juhtub siis, kui arstid inimest enam aidata ei suuda?

Matused

Loe.

Kui keegi pere-liikmetest sureb,
​on see perele ​​väga kurb.
​Terve pere leinab.
​Nutmine ja pisarad​ on loomulik.
​Oma leina ei ole vaja häbeneda.
​Viimane hüvasti-jätt lahkunuga toimub matusel.

Mõtle ja räägi kaaslastega.

Missugune on leina ajal pere-liikmete meele-olu?

Leina-küünal

Kellest matustel mõeldakse ja räägitakse?

Märgi lause.

Lahkunu pere-liikmetele ütleme:
​„Avaldan kaas-tunnet!“
Ära-saatmine leina-majast

Loe.

Kirst kantakse ära-saatmis-ruumi uksest välja
​ja viiakse autosse. ​Järgneb sõit kalmistule.
​Seal lastakse kirst hauda ja kaetakse mullaga.
​Haua-künkale asetatakse lilled ja pärjad.
​Ümber haua süüdatakse küünlad.
​Nüüd on meile kallis inimene
​oma ​viimases​ puhke-paigas.

Viimane puhke-paik

Surnu-aias

Loe.

Surnu-aia kohta ütleme ka kalmistu.
​Kalmistul on palju haudasid.
​Haua-platsil on lahkunu nimega plaat või rist.
​Kalmistul kõnnime rahulikult ja
​räägime vaikse häälega.
Täht-päevadel süütame ​oma lahkunud pere-liikmete haudadel küünlad.

Küünla-säras kalmistu

Mõtle ja vasta küsimustele

  • Kas sina oled kunagi matustel käinud?
  • Mida sa matustest mäletad?
  • Kas sina oled kalmistul käinud?
  • Kelle haual sa käisid?
  • Mida sa seal tegid?

Kas ma tean?

  • Panen selga spordi-riided.
  • Panen selga pidulikud tumedad riided.
  • Püüan rääkida leina-muusikast kõvemini.
  • Ei räägi üldse või ütlen midagi sosinal.
  • Helistan sõpradele ja ütlen, kus olen.
  • Lülitan mobiili välja või panen hääletuks.
  • Ütlen leinajatele: „Avaldan kaas-tunnet!“
  • Teeme võidu-jooksu.
  • Jalutame ja vestleme rahulikult.
  • Süütame küünla oma pere kallite lahkunute haudadel.

Nüüd ma tean

  • Kui perekonnas keegi sureb, siis on terve pere leinas.
  • Viimane hüvasti-jätt lahkunuga toimub matustel.
  • Kalmistul kõnnime rahulikult ja räägime vaikselt.

Tööleht

Odota