Luku 3.3 (Inimeseõpetus 9)

Elamine õpilaskodus

Arutle

  • Kas oled elanud või elad praegugi õpilaskodus?
  • Kas tead kedagi, kes elab õpilaskodus?
  • Mis muljed ja arvamused on sul tekkinud õpilaskodust?
  • Kas oled mõelnud tulevikus, näiteks kutseõpingute ajal, elada õpilaskodus?

1. Lugu päriselust

Õpilaskodu elu käib kindlate reeglite järgi

Liisi Seil
4. aprill 2008, Sakala​ artikli põhjal

Kasesalu kooli õpilaskodu avatakse esmaspäeval kell 7:30 ning lapsed saavad seal olla reedel kella 16-ni. Hommiku- ja lõunasööki ning õhtuoodet saavad õpilased koolisööklas. Õhtueine valmistavad lapsed koos kasvatajaga õpilaskodus. Pesu pesemiseks on olemas pesumasin.

Esialgu arvasid paljud õpilaskodu elanikud, et neid ootab ees iseseisev elu ja suur vabadus. Tegelikult on aga õpilaskodu reeglid mõneski osas karmimad kui kodus.

Võhma gümnaasiumi üheksanda klassi neiu Maria Gertsjak. Foto: Elmo Riig

Õppetundideks valmistumise ajal (16.30-19.30) peab õpilaskodu ruumides valitsema vaikus ja rahu. Õhtuti peavad lapsed õpilaskodus kohal olema kell 21, olenemata vanusest. Kui mõni üritus kestab sellest kellaajast kauem, peab õpilane kasvatajale hilinemisest teatama. Öörahu algab kell kümme ja kestab kella poole seitsmeni hommikul. Koolipäeva alguses, kell 8.15, lukustab öövalvur õpilaskodu uksed ning need avatakse uuesti pärast tundide lõppu, kell pool kolm. Seega peavad õpilased kõik koolipäevaks vajalikud asjad hommikul kaasa võtma.

Õpilasel tuleb korras hoida oma tuba. Üldkasutatavaid ruume koristab öövalvur.

Arutle

  • Miks peavad õpilased elama õpilaskodus?
  • Mida õpilaskodu elanikud seal elamise kohta esialgu arvasid? 
  • Leia tekstis vähemalt kolm reeglit, mis õpilaskodus on.
  • Mis võimalusi pakub õpilaskodu õpilastele?
  • Mis sa arvad, kas kõikides õpilaskodudes on samasugused reeglid?
  • Õpilaskodu on avatud iga päev
  • Õpilased peavad ise oma tuba koristama.
  • Kooli õpilaskodu avatakse igal hommikul kell 7:30.
  • Õpilased saavad koolisööklas süüa kolm korda päevas.
  • Õhtusööki valmistatakse õpilaskodu ruumides.
  • Õppetundideks ettevalmistamine algab poole kolmest.
  • Öörahu algus oleneb õpilase vanusest.

2. Intervjuu Kasesalu kooli 9. klassi õpilase Urmoga

Intervjueeris Mart Pettai, 9. klass

Sina, Urmo, oled vist alles mõned kuud meie õpilaskodus elanud?

Jah, tõsi see on. Vanemad leidsid Norras hea tööotsa ja on kuude kaupa kodunt eemal. Mina ja mu õde Kerli hakkasime õpilaskodus elama.

Kus te nädalavahetustel olete, õpilaskodu on siis suletud?

Leedjärvel. Vanaema oleks väga tahtnud, et me seal kooli läheksime. Ei tahtnud uude kooli minna, meile meeldib Kasesalu kool väga. Vanaema juurde on siit peaaegu 30 kilomeetrit ja see on ainuvõimalus.

Kuidas sulle õpilaskodus meeldib?

Algul oli üsna harjumatu, pole nii kaua kodunt eemal olnud. Kodukorra reeglid, päevakava, toakaaslased ... kõigega oli vaja arvestada.

Millega oli kõige lihtsam harjuda?

Vist päevakavaga. Mulle meeldib, kui kõik käib kindla plaani järgi nagu kooli tunniplaan. Kodukorras pole ka midagi vastumeelset, kord on kord. Kui tahad teistega koos elada, siis tuleb sellest lugu pidada.

Aga mis siis kõige raskem oli?

Harjumine toakaaslastega. Mul ju kodus oma tuba, nagu öeldakse: oma tuba, oma luba. Aga õpilaskodu toas on peale minu veel kaks poissi: Marten ja Joonas. Toredad poisid, käime koos jalkatrennis. Aga nende mõnede korra-harjumustega ei ole ma sugugi rahul.

Mis sulle siis nende juures muret teeb?

Marten on oma asjade hoidmisega hädas, tihti on need põrandal ja voodi all. Oma kooliasjugi ei leia ta hommikul üles, jätab õhtul vedelema. Ükskord viskas oma higised trenniriided radikale kuivama, tuba haises, jäle. Vist sai ise ka aru, rohkem pole pahandama pidanud. Joonas on mitu korda minu ketse kasutanud, selleks luba küsimata. Pani need küll ilusti tagasi, puhtaks ka tehtud, aga ikkagi võinuks küsida. Joonas hoiab oma asju korras, aga tal on komme peale poeskäiku krõpse mugida, pärast on nende tükikesed vaiba peal. Ükskord pritsis ka limpsipudeli sisu sinna lisaks.

Aga sa ise, oled paipoiss?

Eks nad noomivad ikka mind ka. Olen ju kodus harjunud muusikat kuulama ja ikka nii, et hääl põhjas. Pean end ses osas korrale kutsuma. See neile ka ei meeldi, et ma nii tihti vanematele helistan ja oma probleemidest räägin. Siis tuleb ka poiste kehvadest harjumustest juttu.

Aitäh sulle. Loodan, et saate asjad omavahel selgeks räägitud. Ma siis nendest korraprobleemidest koolilehte ei kirjuta. Nõus?

Jah, tore oleks, see rohkem omavaheline jutt.

Õpilaskodu reeglid

Mina, Kasesalu Kooli õpilaskodu elanik täidan õpilaskodu kodukorda:

  1. ei viibi koolipäeva vältel õpilaskodus ilma põhjuseta.
  2. küsin õpilaskodust lahkumiseks kasvatajalt luba.
  3. ei võta õpilaskodusse kaasa ohtlikke aineid ega esemeid.
  4. hoian õpilaskodu vara ja kasutan seda otstarbekalt.
  5. ei viibi ilma loata võõras toas ega häiri teiste öörahu.
  6. kasutan õpilaskodus vahetusjaltseid, hoian oma toas puhtust ja koristan ise oma tuba.
  7. ei kasuta kaaslase riideid ega asju ilma temalt luba küsimata.
  8. käitun kaaslastega sõbralikult ja viisakalt.
  9. ei võta kaasa tuletegemise vahendeid ega kasuta ruumides lahtist tuld.
  10. käitun viisakalt ja rahulikult: ei pauguta uksi, ei karju valju häälega ega kuula valju muusikat.
  1. Loe Kasesalu kooli õpilaskodu reegleid.
  2. Arutle, mida need punktid tähendavad? Kuidas need reeglid aitavad õpilaskodus paremini koos elada?
  3. Markeeri tekstis, mida Marten, Joonas ja Urmo valesti tegid. Markeeri laused
    • Marteni kohta kollasega
    • Joonase kohta rohelisega
    • Mardi kohta roosaga

Marten

Joonas

Urmo

Kokkuvõtteks

Kutseõppeasutuse nimi: 

asukoht: 

kodulehe aadress: 

Kutseõppeasutusel 

Tingimused õpilaskodus:

  • Voodite arv toas: 
  • Pesemisvõimalused 
  • Toitlustamine 
  • Muud tingimused 

Võimalused hobiga tegelemiseks: 

Majutushind ühes kuus: 

Muud tähelepanekud: 

Odota