Luku 3.2 (Loodusõpetus 9. kl, 1. osa)

Veresooned, vere liikumine organismis

Mõtle ja arutle!

  1. Mis on südame ülesanne?
  2. Miks peab veri organismis liikuma?

Veri ja veresooned

Veri liigub kehas mööda veresooni.
​Veri liigub soontes ainult ühes suunas.

Veresooni on kolme tüüpi:

  • arterid,
  • kapillaarid ja
  • veenid.

Südamest väljub suur arter – aort, mis haruneb järjest peenemateks arteriteks. Arteritest liigub veri kapillaaridesse. Kapillaaridest liigub veri veenidesse. Veenid juhivad vere tagasi südamesse.

Arterid

Arterid saavad alguse südamest. Arterites voolav veri kannab hapniku keha rakkudesse. Veri liigub arterites südame kokkutõmmete survel. Seetõttu liigub veri kiiresti. Arteri seinad on paksud ja venivad, sest nad peavad taluma seestpoolt suurt survet ja rõhku.

Arter

Kapillaarid

Kapillaarid on kõige peenemad veresooned. Nad ühendavad artereid veenidega. Kapillaarid on väga õhukeste seintega. Ainult läbi õhukeste seinte saab toimuda toitainete ja gaaside vahetus vere ja keharakkude vahel. Toitained ja hapnik sisenevad rakkudesse. Rakkudest imbuvad verre süsihappegaas ja vesi.
​Nii muutub hapnikurikas veri hapnikuvaeseks vereks.

Veenid

Veenid juhivad verd organitest südamesse. Veenides voolav veri kannab süsihappegaasi rakkudest ära.

Veeni seinad on pehmed ja õhemad kui arteril.
​Veenides panevad vere liikuma lihaste kokkutõmbed. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasi voolamist.

Veen

1. Veresoone seinad on pehmed.

2. Veresoones voolav veri kannab hapniku rakkudesse.

3. Veresoone ja raku vahel toimub ainete vahetus.

4. Veresoone seinad on paksud ja venivad.

5. Veresoones on klapid, mis ei lase verel tagasi voolata.

6. Veresoones voolab veri surve tõttu kiiresti.

7. Veresoones voolav veri viib süsihappegaasi rakkudest ära.

8. Veresoone seinad on väga õhukesed.

Pulss

Kui süda tõmbub kokku, surutakse veri soontesse. Arterite seinad venivad välja. Kui süda lõtvub, tõmbuvad arterid kokku ja veri liigub edasi. Tekib pulss.
​Arterite pulsisagedus ja südame löögisagedus on ühesugused. Pulssi on tunda seal, kus arterid on kehapinna lähedal, näiteks kaelal ja randme sisepinnal.

Pulsilööke lugedes saame teada, kui kiiresti meie süda lööb. Täiskasvanul on pulss puhkeolekus 60–80 korda minutis, lastel on see kiirem.

Pulsi kontrollimine käel
Pulsi kontrollimine kaelal
Vaata videot pulsi mõõtmisest.

Leia randmelt või kaelalt pulss. Selleks kasuta kahte sõrme.

1. Loenda 20 sekundi jooksul pulsilöökide arv.

  • 20 sekundi jooksul lõi süda  korda.
    Selleks, et teada saada südamelöökide arv minutis, korruta saadud arv kolmega. 
  • Minu süda lõi  korda minutis.

2. Tee 10 kükki.
Loenda pulsilöökide arv 20 sekundi jooksul.

  • 20 sekundi jooksul lõi süda  korda.
    Selleks, et teada saada südamelöökide arv minutis, korruta saadud arv kolmega. 
  • Nüüd lõi süda  korda minutis.

3. Miks pulsilöökide arv suurenes? Põhjenda.

Vererõhk

Süda pumpab verd veresoontesse tugeva rõhuga. See avaldab survet veresoonte seintele.
​Seda nimetatakse vererõhuks. Kõige suurem on rõhk südame lähedal, südamest kaugemal rõhk väheneb. Kõige madalam on see veenides. Vererõhu erinevus veresoontes panebki vere katkematult voolama.
​Vererõhk on kõige kõrgem kohe pärast südame kokkutõmmet, kõige madalam pärast südame lõtvumist.
​Terve inimese vererõhk on 110–120/70–80 mm Hg (millimeetrit elavhõbedasammast). Vererõhk võib ajutiselt tõusta füüsilise pingutuse korral. Puhkeajal on vererõhk madalam.
​Vererõhk võib muutuda haigestumisel. Seepärast mõõdab arst sageli ka patsiendi vererõhku.

Vererõhu mõõtmine
  1. Miks voolab veri ainult ühes suunas?
  2. Kuidas tekib vererõhk?
  3. Nimeta tegevusi, mis võivad vererõhku tõsta.
  4. Nimeta mõni tegevus, mille ajal vererõhk langeb.

Vereringe

Inimese vereringe jaguneb väikeseks ja suureks vereringeks.

Väike vereringe on vere liikumistee südamest kopsudesse. Kopsudes vabaneb veri süsihappe gaasist ja rikastub hapnikuga. Hapnikurikas veri liigub tagasi südamesse.

Hapnikurikas veri liigub südamest kehasse. Nüüd saavad keharakud hapnikku. Tagasi südamesse tuuakse süsihappegaas.
​See on suur vereringe.

Seejärel liigub veri jälle südamest kopsudesse.

Väike vereringe​
Suur vereringe

1. Kuidas liigub veri väikeses vereringes? Lohista sõnad õigesse järjestusse.

  • SÜDA
  • KOPSUD

2. Kuidas liigub veri suures vereringes? Lohista sõnad õigesse järjestusse.

  • SÜDA
  • KEHARAKUD

Tööleht

Lisatud failid
Odota