Luku 12.8 (Loodus 5. kl)

Loodus-katastroofid

Tuul, vesi, õhu-temperatuuri kõikumine ja maa-koore sisemuse liikumine tekitavad
​muutusi looduses. Suured muutused võivad endaga kaasa tuua loodus-õnnetusi.

Vulkaan

Vulkaan

Sa oled kindlasti näinud filmi purskavatest
​tule-mägedest. Purskavad mäed on vulkaanid.

Kuidas vulkaan purskab?

Sageli on maa-koores praod. ​Maa sees on kuum ja vedel kivimi mass, mis otsib pragudest välja-pääsu maa-pinnale.

Algul tuleb maa avausest suitsu, gaase, tuhka ja hõõguvaid kivimi-tükke. Tuhk kahjustab lennukite mootoreid. Tuhk on ka inimesele kahjulik.

Edasi toimuvad suured vulkaani-pursked.

Kuum ja vedel mass voolab üle vulkaani serva maa-pinnale. See mass voolab mööda maa-pinda ja hävitab kõik elusa. Vulkaan võib pursata nii maa peal kui ka vee all.

Maa-värin

Maa-värinat põhjustab maa-koore liikumine.
​Maa sisemus on vedelas olekus.

Kui vahe-vöö liialt kuumeneb, paneb see maakoore liikuma.

Nõrka maa-värinat inimene ei tunne.
​Tugeva maa-värina korral varisevad majad ja
​sillad kokku.

Maa sisse tekivad sügavad lõhed ja praod.
​Maa-värina taga-järjel võib ookeanis tekkida tsunami.

Maa-värina tugevust mõõdetakse pallides: ühest kuni kahe-teist-kümneni (1−12).
​1 on kõige nõrgem maa-värin, 12 aga kõige tugevam.

Vaata maavärinat Jaapanis siit.

Vaata tabelist maa-värina tugevust pallides ja loe nendest tekkivaid kahjustusi.

TUGE­VUS PALLI­DES

KAHJUS­TUSED

PILT

1–3

See on nõrk maavärin.
​Seda võib tunda kõrgemates hoonetes. ​
​Sel juhul laelamp kõigub laes.

TUGE­VUS PALLI­DES

KAHJUS­TUSED

PILT

4–5

Akna-​klaasid värisevad, esemed kukuvad.

Maa­värin äratab öösel inimesed üles.

TUGE­VUS PALLI­DES

KAHJUS­TUSED

PILT

6–7

Kõik inimesed tunnevad seda. Neil on raske püsti seista.

Mööbel kukub,
​aknad purunevad,
​seintesse tekivad praod.

TUGE­VUS PALLI­DES

KAHJUS­TUSED

PILT

8–10

Maa­värin tekitab inimestel suurt hirmu ja paanikat.

Hooned ja sillad purunevad, raud­tee-rööpad väänduvad.

TUGE­VUS PALLI­DES

KAHJUS­TUSED

PILT

11–12

Maa­värina taga-järjel tekib täielik häving.

Kõik hooned ja sillad purunevad.

Maa­pind muutub maa-koore liikumise tõttu laineliseks.

Orkaan

Täiesti tuule-vaikseid ilmu on väga harva.
​Enamasti puhub nõrk tuul. Mõnikord paisub tuul tormiks. ​Tormi-tuuli me tunneme ja märkame mere ääres, aga ka maismaal.

Merel kõiguvad paadid lainetes, lained tõusevad
​üle kallaste, mõnikord sajab vihma. Maismaal painutab tormi-tuul puude latvu ja lennutab õhus prahti. Tormi-tuul võib muutuda orkaaniks.

Orkaan on võimas torm väga tugeva tuulega.
​Tuul tormab üle maa. ​See rebib ette jäänud puid
​maa seest välja ja lennutab õhku esemeid.

Üle-ujutused

​Kevadel tekib lume kiire sulamisega palju vett. Vesi ei jõua maa sisse imbuda. ​Madalamad alad jäävad vee alla.

Üle-ujutused tekivad madalatel aladel, jõgede ja järvede ääres. Vesi tõuseb suurvee ajal üle kallaste.

Eestimaal on üks madalamaid alasid Soomaa. Öeldakse, et seal on viis aasta-aega. Viiendaks
​​aasta-ajaks peetakse kevadist suur-vee aega.

Üleujutust Soomaal vaata siit.

Huvitav vaate-pilt on suur-vee ajal Tuhala nõia-kaev Harjumaal.

Tuhala nõia-kaev

Eriti ohtlik on aga ootamatu suur-vesi.
​Seda võib põhjustada padu-vihm või torm.

Madalatel aladel elavad inimesed saavad end kaitsta üle-ujutuse eest.

Oma maja võib ehitada kõrgematele kohtadele või vee-kogude kallastest kaugemale.

Üle-ujutuse kaitseks võib jõe või mere äärde rajada kaitse-valle. ​Vesi kaitse-vallidest tavaliselt üle ei tule.

  • orkaan
  • vulkaani-purse
  • üle-ujutus
  • maa-värin

Tööleht

Odota