Luku 3.4 (Doonorlus)

Doonorivere uuringud: veregrupid ja haigustekitajad

III kooliaste

Annetatud verd kontrollitakse

Samal ajal, kui doonori verd töödeldakse, seda ka uuritakse põhjalikult: määratakse kindlaks doonori veregrupp ja kontrollitakse, ega veres leidu haigusetekitajaid, mis võiksid patsiendile üle kanduda.

Millest sõltub veregrupp?

Inimese veregrupi määravad antigeenid, mis asuvad tema punalibledel. Antigeen on molekul raku pinnal, mille vastu inimese kaitsesüsteem reageerib, kui see molekul on kehale võõras.

Kehaomased on need antigeenid, mis on juba sündides olemas. Kui kehasse satub rakk, millel on teistsugused antigeenid, hakkab organism kohe selle võõra sissetungija vastu võitlema.

Üheks võitlusvahendiks on antikehad, mis toodetakse täpselt  selle võõra antigeeni vastu. Antikehad seonduvad antigeeniga ja aitavad hävitada võõrast antigeeni kandvat rakku.

Antigeenid on sellised võõrained, mille tunneb ära organismi immuunsüsteem ja mis kutsuvad esile antikehade moodustumise. Näiteks on antigeenid  erilised molekuli punaliblede pinnal
Veres on antikehad, mida organism valmistab, et teha kahjutuks organismile võõraid antigeene

AB0- veregrupisüsteem

Inimese kõige olulisem veregrupisüsteem on AB0. Selle järgi kuuluvad A-gruppi need, kelle punalibledel on antigeen nimega A, B-gruppi B-antigeeni omanikud, AB-gruppi need, kellel on punalibledel mõlemad antigeenid ja 0 (null)-gruppi need, kellel pole kumbagi.

AB0-süsteem erineb kõigist teistest veregrupi süsteemidest selle poolest, et antikehad puuduva antigeeni vastu on veres juba olemas, see tähendab, et A-veregrupiga inimestel on antikehad B antigeeni vastu, B-grupiga inimestel A vastu ja 0-grupiga inimestel nii A kui ka B vastu. Samas aga AB-grupiga inimestel neid antikehi pole.

Inimese veregrupp sõltub sellest, millised antigeenid on tema punalibledel ja millised antikehad on vereplasmas
Veretilka ja reaktiivi kokku segades saab määrata AB0 veregrupi
Kui inimesele kantakse üle vale grupi verd, kleepuvad tema punalibled kokku

Doonoril määratakse tema AB0-veregrupp, sest sobivust AB0- süsteemis peab vereülekandel kindlasti arvestama. Kui seda ei tehta ja kantakse üle sobimatu veregrupi verd, lõhuvad patsiendi antikehad kõik ülekantud punalibled. See reaktsioon on kiire ja nii tugev, et kahjustab tervet organismi ja võib põhjustada inimese surma.

VEREGRUPP

ANTIGEENID

PUNALIBLEDEL

ANTIKEHAD

VERES

AB0- GENOTÜÜP

A

AA või A0

B

Anti A

A ja B

AB

Anti A ja anti B

00

Reesussüsteem e Rh-süsteem

Teiste veregrupisüsteemide puhul tekivad antikehad siis, kui organismi satub võõrast verd. Kõige sagedasem on antikehade teke RhD-antigeeni (vanasti nimetati seda reesusfaktoriks) vastu. Umbes 15% inimestest RhD-antigeeni punalibledel pole. Neid inimesi nimetatakse reesusnegatiivseteks. Kui nende vereringesse satub verd, mille punalibledel on RhD-antigeen ehk reesuspositiivseid punaliblesid, hakkab organism nende vastu antikehi tootma ja RhD-antigeeni kandvad punalibled hävitatakse vähehaaval.

Doonori veres määratakse, kas RhD-antigeen on või mitte, ja patsiendile verd üle kandes arvestatakse sellega.

Vahel on vaja ka teiste veregrupisüsteemide antigeene määrata ning neid arvestada, kuid tavaolukorras on kõige olulisemad AB0 ja RhD.

Enamik inimesi on reesuspositiivsed, sest nende punalibledel on Rh+ antigeen
Eesti elanike veregruppide osatähtsus
  • Inimese veregrupp on määratud antigeenidega, mis asuvad tema punalibledel.
  • Inimese AB0-veregruppi ei pea ülekandel arvestama.
  • Eestis elavate inimeste hulgas on kõige rohkem A-reesuspositiivseid inimesi.
  • Reesuspositiivse veregrupiga vanematel ei saa olla reesusnegatiivseid lapsi.
  • Doonori veres ei tohi olla haigustekitajaid.

Veregruppide pärilikkus

Inimese veregrupp sõltub sellest, millise veregruppi määrava alleeli kumbki vanem talle pärandab. Kui näiteks ühelt vanemalt saadakse alleel A ja teiselt A või 0, on veregrupp A

See, millised on inimese tunnused, sealhulgas ka tema veregrupp, sõltub inimese pärilikkusainest – DNA-st. Poole pärilikkusainest pärime emalt, poole isalt, mistõttu lapsed on oma vanematega mingil määral sarnased. Pärilikkusaine lõiku, mis osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemises, nimetatakse geeniks. Näiteks määrab üks geen, milline on inimese veregrupp AB0-veregrupisüsteemis. Igal geenil on mitu avaldumisvormi ehk alleeli. Veregruppi määraval geenil on neid kolm: alleel A määrab A-antigeenide sünteesi, alleel B määrab B-antigeenide sünteesi ning alleel 0 ei määra ühegi antigeeni sünteesi. Alleelid A ja B avalduvad võrdselt, st kumbki ei suru teist alla, st pole dominantne. Alleel 0 avaldub vaid siis, kui tal A- ja B-alleeli ei esine, sel juhul on inimesel 0-veregrupp. Seega peab 0-grupiga laps saama mõlemalt vanemalt alleeli 0. 

Reesussüsteemis on pärandumine eelnimetatuga sarnane. Inimesel on kas alleel D, mis määrab D-antigeeni sünteesi, või seda alleeli pole ja D-antigeeni ei sünteesita. Kui D-antigeen on veres olemas, öeldakse, et inimene on reesuspositiivne, kui D-antigeeni pole, on ta reesusnegatiivne.

Genotüüp AB

Veregrupp 

Genotüüp Veregrupp A

Genotüüp B0

Veregrupp 

Genotüüp Veregrupp 0

Genotüüp 00

Veregrupp 

Genotüüp Veregrupp 0

Genotüüp 00

Veregrupp 

Genotüüp Veregrupp 0

Haigusetekitajate esinemise testimine

Peale veregrupi kindlakstegemist uuritakse, kas doonori veres leidub verega edasikanduvate nakkushaiguste tekitajaid, mis on selles piirkonnas enam levinud. Eestis kontrollitakse, ega veres ole B- ja C-hepatiidi ehk maksapõletiku viirust, inimese immuunpuudulikkuse viirust (HIV) või süüfilisetekitajat.

Kui doonor on elanud või reisinud sellises Aasia või Aafrika piirkonnas, kus levib malaaria, siis uuritakse tema verd, kas seal leidub malaariatekitajavastaseid antikehi. Malaariat nimetatakse Eestis eksootiliseks nakkushaiguseks, sest siin pole võimalik sellesse nakatuda. Selliseid haigusi on teisigi, nt Lääne-Niiluse, Zika ja Dengue viirus. Nende haiguste levikupiirkonnas reisinud lülitatakse mõneks ajaks doonorlusest välja. Kui inimene selle aja jooksul ei haigestu, lubatakse tal jälle verd anda.

Tänapäevaste meetoditega saab uurida, kas doonoriveres on haigustekitajaid
Odota