Luku 1.1 (Geograafia 9. kl)

Euroopa asend, suurus ja piirid

Euroopa nimetus pärineb algselt nähtavasti semiidi keeltest (akadi erebus ‘loojang’, foiniikia ereb ‘lääs, õhtu’), sealt on nähtavasti tulnud ka nimetus „õhtumaad“, mida kasutavad enamasti idapoolsete alade, nn hommiku­maade elanikud. Sealt vaadates on Euroopa tõesti see maa, kuhu päike õhtuti loojub. Teisalt võime kasutada ka nimetust „läänemaad“, kuid lisaks Lääne-Euroopale hõlmab see ka teisi nn lääneliku kultuuriga piirkondi (Ameerika, Uus-Meremaa, Austraalia). Paljus sõltub lääne- ja idamaade ehk oktsidendi ja oriendi eristamine kontekstist.

Mõned teised allikad seostavad Euroopa nimetust aga Kreeka müüdiga kaunist kuninga­tütrest Europest, kelle peajumal Zeus röövis ja Kreeta saarele viis.

Rembrandti maal „Europe röövimine” (1632)
Legendi järgi võttis Zeus valge härja kuju ning kui Europe sõbralikule loomale pahaaimamatult selga ronis, sööstis see koos kuningatütrega merre.​

Euroopa riigid

Bulgaarial on väljapääs

Linnulennult on Eestist kõige kaugemal

Euroopa kääbusriigiks on

Saksamaa asub Kesk-Euroopas ja tema üheks naaberriigiks on

  • Bern
  • Bratislava
  • Budapest
  • Praha
  • Skopje
  • Zagreb
  • Tirana

Albaania – 

Horvaatia – 

Põhja-Makedoonia – 

Slovakkia – 

Šveits – 

Tšehhi – 

Ungari – 

„Poolsaarte poolsaar”

Euroopa maailmajagu on osa Euraasia mandrist, selle lääneosa, ning kaardil paistab ta justkui hiiglasuur poolsaar. Vahel on Euroopat naljatamisi nimetatud ka „poolsaarte poolsaareks“, sest nii põhjas, läänes kui ka lõunas eenduvad mandriosast arvukad poolsaared.

Põhjaosas leiame suure Skandinaavia ja väiksema Koola pool­saare ning Põhja- ja Läänemere vahele kiilutud Jüüti poolsaare. Edelas sirutub Aafrika suunas Pürenee ehk Ibeeria poolsaar, Vahe­meri on kujundanud saapakujulise Apenniini poolsaare ja sellest ida poole jääva Balkani poolsaare. Musta merre ulatub Krimmi poolsaar.

​Euroopa saartest (saarestikest) on suuremad Briti saarte hulka kuuluvad Suur­britannia ja Iirimaa ning Island Atlandi ookeanis, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Kreeta ja Küpros Vahemeres, Gotland, Öland, Ahvenamaa Läänemeres ning Teravmäed, Novaja Zemlja ja Franz Josephi maa Põhja-Jäämeres.

Euroopa randu uhuvad Põhjameri, Norra meri, Läänemeri, Valge meri, Barentsi meri, läänes Atlandi ookean. Lõuna pool paiknevas Vahemeres on omakorda mitu ääremerd, millest suuremad on Joonia meri ja Türreeni meri. Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuulub ka Must meri. Maismaad eraldavad suuremad väinad: La Manche ehk Inglise kanal Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel, Gibraltar Hispaania ja Maroko vahel, Taani väinad Skandinaavia poolsaare ja Taani vahel. Enamasti on väinadel ka strateegiline tähtsus, kuna need on kitsad ja neid saab hõlpsasti kontrolli alla võtta.

Valge Nina (Blanc Nez) neem ja rand Calais’ väinas Põhja-Prantsusmaal

Euroopa rannajoon on pikk: saari arvestamata umbes 38 000 km, mitmekesine ja hästi liigestatud.

Koosta keskkonnas Kahoot Euroopa merede, väinade, saarte, poolsaarte õppimiseks online-mäng. Kasuta ka nimetatud geograafiliste objektide pilte.

Juhend mängu koostamiseks: „Kahoot: Koolielu“.

Jaga linki ja mängige kaasõpilastega.

Euroopa piirtlemine

​Kahe maailmajao – Euroopa ja Aasia – erinev ajaloolis-kultuuri­line areng õigustab nende käsitlemist eraldi. Euroopa ja Aasia tinglik kokkuleppeline maismaapiir kulgeb põhjast piki Uurali mäestikku ja Uurali jõge kuni Kaspia mereni, edasi Kaukasuse mäestikust põhja poolt kuni Musta mereni, üle Marmara ja Egeuse mere ning Vahemere. Türgi, Venemaa ja Kasahstan asuvad seega mõlemas maailmajaos.

Euroopa mandriosa äärmuspunktid

Ilmakaar

Äärmus­punkt (riik)

Geograafiline laius või pikkus

Põhi

Nordkinni neem (Norra)

71° 8’ N

Lõuna

Marroqui neem (Hispaania)

36° 00’ N

Ida

Polaar-Uural (Venemaa)

67° 20’ E

Lääs

Roca neem (Portugal)

9° 30’ W

Euroopa piiritlemisel on ka teistsuguseid seisukohti. Euroopa osaks on vahel loetud ka näiteks Suur-Kaukasuse mäestik. Euroopasse kuuluvaks võib arvata Kaukaasia riike (Armeeniat, Aserbaidžaani, Georgiat), aga ka Türgit. Venemaast jääb suurem osa Aasia piiridesse, kuigi ligi 80% rahvastikust on koondunud Venemaa Euroopa-osasse. Erinevaid arvamusi on esitatud Küprose, Kanaari ja Assoori saarte kuuluvuse osas.

Maailmajagudest on Euroopa pindalalt peaaegu kõige väiksem, kattes 6,8% maismaast, kuid rahvastiku tiheduselt on Euroopa seevastu Aasia järel teisel kohal (vt allolev tabel).

Euroopa võrreldes maakera teiste piirkondadega

Pindala (mln km2)

Rahvaarv (mln in)

Rahvastiku tihedus (in/km2)

Euroopa

10

748

75

Põhja-Ameerika

25

592

28

Lõuna-Ameerika

18

431

25

Aafrika

30

1340

45

Austraalia ja Okeaania

9

43

5

Aasia

44

4641

105

Ajavööndid ja looduslikud tingimused

Euroopa ajavööndite piirid ühtivad enamasti riigipiiridega. UTC (Universal Time Coordinated) või GMT jaotus kehtib maailmas alates 1972. aastast. Eesti aeg on Lääne-Euroopa ajast 2 tundi ees. Meie asume UTC +2 vööndis.

Põhjast lõunasse ulatub Euroopa läbi kolme kliimavöötme ja idast läände läbi viie aja­vööndi. Kõige läänepoolsemas ajavööndis (nn Lääne-Euroopa aeg), mida Londonis (Greenwichi observatooriumis) läbib null­meridiaan, asuvad peale Suurbritannia ka Iirimaa, Island ja Portugal. Enamik Euroopa riike asub ajavööndis, kus kellaaeg on Green­wichi ajaga võrreldes ühe tunni võrra ees (nn Kesk-Euroopa aeg).

0-meridiaan läbibtähetorni.

Eesti on ajavööndis

Seega on kell Eestis Lääne-Euroopa ajast

Ajavööndite piiridriigipiiridega.

Ajavööndis UTC+1 asub.

Eestist Rootsi sõites peab kellavõrra tagasi keerama.

Moskvasse sõites peab kellaette keerama.

Bulgaariasse kehtib Ida-Euroopa aeg ja kellakeerama.

Eyjafjallajökulli vulkaanipurse 2010. aasta aprillis. Vulkaanist paiskunud tuhapilved häirisid mitu nädalat lennuliiklust.

Euroopa geograafiline asend on soodne nii elupaigana kui ka majanduse arenguks. Head looduslikud eeldused on valdavalt tasane pinnamood, mõõdukas kliima, piisavad veevarud, mitme­kesised maavarad. Suhteliselt harva tuleb ette suuri loodus­katastroofe, nagu maavärinad või vulkaanipursked. Hävitavaimaks on Euroopas olnud Vesuuvi purse aastal 79, mis mattis tuha alla Pompei linna. Island on samuti vulkaani­pursetega kuulsaks saanud maa, 2010. aasta aprillis ärkas seal Eyjafjallajökulli vulkaan, mille pursetest levinud tuhapilvede tõttu seiskus koguni lennu­liiklus.

Euroopa koht ajaloos

Euroopa hakkas Vana Maailma keskpunktiks kujunema juba antiikajal, kui Vahemere piirkonnas pandi alates 8. sajandist eKr alus linnriikidele ja alustati vilgast kauba­vahetust teiste piir­kondadega. Euroopas on liiklemist ja kauba­vahetust soodustanud ka suurte laevatatavate jõgede olemasolu: Rhône Prantsusmaal, Po Itaalias, Wisła, Dnepr, Doonau, Volga jt. Suurte jõgede kallastele rajati linnu, näiteks Pariis Seine’i, London Thamesi kaldale. Euroopa sadama­linnadest lähtusid uurimis- ja maade­avastus­reisid maakera teistesse piirkondadesse, hiljem ka nende koloniseerimine.

Varem kui mujal maailmas jõuti Euroopas ka tööstusliku tootmiseni, mis hakkas üha rohkem vajama toorainet, mida hakati sisse vedama asumaadest. Kuigi paljud neist saavutasid 20. sajandi keskel iseseisvuse, on neil Euroopaga säilinud keelelised, kultuurilised ja majandus­sidemed.

  • parasvöötme ja lähistroopiline kliima
  • lähisekvatoriaalne ja ekvatoriaalne kliima
  • suured laevatatavad jõed
  • tasase ja mägise pinnamoe vaheldumine
  • kõrgmäestikuline reljeef
  • mitmekesised maavarad
  • sagedased looduskatastroofid

Küsimused

  1. Iseloomusta Euroopa geograafilist asendit teiste maailmajagude suhtes. Kuidas mõjutab geograafiline asend majandust? Too kolm positiivset ja kolm negatiivset näidet.
  2. Leia kaardilt Euroopa suuremad poolsaared, saared, mered ja lahed.
  3. Leia kaardilt Euroopa suuremad jõed ja järved. Millised pealinnad asuvad nende kallastel?
Odota