Keemia 9. klassile
Autorid
Aarne TõldseppÜlesannetekogu autorid
Aarne Tõldsepp, Vilja TootsVäljaandja
Kuulub paketti
-
Õppekomplektis on 34 peatükki ning 92 ülesannet, millest 30 on õpikus ja 62 ülesannetekogus.
-
Autorid
Aarne Tõldsepp -
Ülesannetekogu autorid
Aarne Tõldsepp, Vilja Toots -
Aine
Keemia -
Klass
9. klass -
Teose keel
Eesti keel -
Väljaandja
Koolibri -
Õppekava
Riiklik õppekava 2011 -
Kuulub paketti
Erakasutaja, Erakasutaja kasutuslitsents õpikeskkonnas Opiq, Klassipakett 2024/25, Õpetaja 2022/23, Õpetaja 2023/24, Õpetaja 2023/24 – isiklik, Õpilane 2022/23, Õpilane 2023/24, Õpilane 2023/24 – isiklik, Õpilane 2023/24 - SOODUSHIND!, Õpilane 2024/25, Õpilane 2024/25 – isiklik, Õpilane 2024/25 - SOODUSHIND!
Õpik saab uue kujunduse ning arvestab 2010 a ainekava nõudeid.
Põhikooli viimase klassi keemiaõpetuse sisu on pühendatud kahele fundamentaalsele küsimusele – anorgaaniliste ainete põhiklassidele (lihtained, peamiselt metallid, happed, alused ja soolad), nende omadustele ja tähtsamatele rakendustele argielus.
Kursuse teine osa (suhteliselt väiksema mahuga) on pühendatud keemiale eluslooduses. On oluline, et põhikooli lõpetaja tunneb olulisimate looduslike toormete – looduslik gaas ja nafta põhilist keemilist koostist, selle keemilist töötlemist ja töötlemissaaduste rakendusalasid. Puhtpraktilistel kaalutlustel peatutakse mõneti põhjalikumalt ka süsivesinikel, alkoholidel, karboksüülhapetel ja tähtsamatel toitainetel.
Töövihikud aitavad süvendada ja mõista käsitletavaid aineid ning nende rakendusi argielus.
1. Sissejuhatus
Järg |
Peatükk |
|---|---|
| 1.1. |
Hea noor sõber!
Tasuta tutvumiseks! |
| 1.2. | Hea kolleeg! |
2. Vesinikust hapeteni
Järg |
Peatükk |
|---|---|
| 2.1. | Vesinik – kergeim aine |
| 2.2. | Lisa: Vesi |
| 2.3. | Arvutusi gaasiliste ainetega |
| 2.4. | Hapete mõiste, koostis ja liigitamine |
| 2.5. | Hapete tugevus ja pH |
| 2.6. | Hapete saamine |
| 2.7. | Hapete esindajaid |
| 2.8. | Kokkuvõtteks |
3. Metallide keemia
Järg |
Peatükk |
|---|---|
| 3.1. | Metallid perioodilisustabelis ja nende ehituse eripära |
| 3.2. | Metallid looduses |
| 3.3. | Metallide tootmine |
| 3.4. | Metallide füüsikalised omadused |
| 3.5. | Metallide keemilised omadused |
| 3.6. | Metallide korrosioon |
| 3.7. | Sulamid |
| 3.8. | Metallide esindajaid |
| 3.9. | Kokkuvõtteks |
4. Hüdroksiidid ehk alused ja soolad
Järg |
Peatükk |
|---|---|
| 4.1. | Hüdroksiidid |
| 4.2. | Soolade mõiste, koostis ja nimetused |
| 4.3. | Arvutusi reaktsioonivõrrandite järgi |
| 4.4. | Kokkuvõtteks |
5. Süsinik. Süsinikuühendid
Järg |
Peatükk |
|---|---|
| 5.1. | Süsinik meis ja meie ümber |
| 5.2. | Süsinik kui eriline element |
| 5.3. | Süsinik lihtainena |
| 5.4. | Süsiniku ja hapniku ühendid |
| 5.5. | Süsivesinikud |
| 5.6. | Alkoholid |
| 5.7. | Karboksüülhapped |
| 5.8. | Rasvad, süsivesikud, valgud |
| 5.9. | Kokkuvõtteks |
6. Loome õpitust terviku
Järg |
Peatükk |
|---|---|
| 6.1. | Loome õpitust terviku |
7. Lisad
Järg |
Peatükk |
|---|---|
| 7.1. | Mõisted |
