Chapter 2.6 (Ettevõtlus, kutseõpe)

Äriidee

Milline on hea äriidee?

Äriidee ja selle leidmine

Ettevõtte rajamine saab alguse üldjuhul ühest või mõnest ettevõtjast ning ühest äriideest. Head äriideed on vaja nii ettevõtte alustamiseks kui ka olemasoleva arendamiseks. Ei ole olemas toodet või teenust, mida saaks müüa lõputult ilma seda arendamata või muutmata. 

Hea äriidee leidmise ja elluviimise tulemusel pakutakse potentsiaalsetele klientidele välja toode või teenus, mis sisaldab nende jaoks midagi märkimisväärset või kasulikku. Pakutav toode lahendab klientide mingid probleemid või muudab nende elu lihtsamaks, mugavamaks, huvitavamaks või võimaldab säästa aega ja raha. Oluline pole seejuures mitte ainult see, et keegi seda toodet vajab, vaid kas kellelgi on ka võimalus ja soov seda osta.

Äriidee leidmisele võib tõuke anda näiteks

  • isiklikud kogemused ja oskused või hobid,
  • senine töökogemus,
  • välismaal kogetud äriideed,
  • haridus,
  • peretraditsioonid,
  • kasutada olev ressurss,
  • süstemaatiline otsing idee leidmiseks.

Äriidee on idee, mida saab kasutada tulu teenimiseks. Äriidee luuakse positiivselt ja loovalt mõeldes.

Apple'i asutaja Steve Jobs esimest iPhone'i esitlemas

​​Iga äri on sündinud mingist ideest või unistusest. Teadlaste hinnangul töötleb inimese aju ööpäevas 50 000–80 000 mõtet, see teeb keskmiselt 2100–3300 mõtet tunnis. 

Mida sooviksid juurde õppida? Milles ennast arendada? 

Saavutused, mille üle oled uhke: 

Valdkonnad, mis on sind alati huvitanud (koolis, tööl, sõbrad, isiklik huvi):

Lemmiktegevused: 

Sinu oskused ja teadmised: 

Mida vajab kogukond? 

Äriidee arendamine

Äriideed sõnastades ja edasi arendades peaks mõtlema  sellistele küsimustele nagu kellele, mida, kuidas, miks.

Kellele? 

  • Keda näed oma tulevaste klientidena, kus nad asuvad?
  • Miks just see sihtgrupp, kui suur see on?
  • Milliseid turustus- ja reklaamikanaleid võiksid kliendid eelistada?
  • Kuidas võiksid klientide nõudmised edaspidi muutuda?

Mida?

  • Milliseid tooteid ja teenuseid kavatsed pakkuda?

Kuidas?

  • Kuidas ettevõte toimib?
  • Kus ja kuidas kavatsed korraldada tootmise või teenuse pakkumise?
  • Kuidas tooteid ja teenuseid klientidele vahendatakse?
  • Milliseid ruume ja seadmeid on vaja?
  • Kui palju ja milliste oskustega töötajaid on vaja?
  • Kellega tehakse koostööd?

Miks?

  • Milline on tulevase ettevõtte peamine konkurentsieelis?
  • Milles seisneb idee uudsus, erilisus või omanäolisus?

Konkurentsieelis eristab ettevõtet konkurentidest ja on põhjuseks, miks vähemalt osa inimesi eelistab mingit toodet konkureerivatele toodetele.

Äriidee arendamisel tuleb abiks nendele küsimustele mõelda

Äriidee teostatavuse hindamine

Iga äriidee ei peegelda veel ärivõimalust ega garanteeri edu. 

Igal juhul on esimese asjana vaja hinnata, kas tegu on väärt ideega, muidu võib juhtuda, et panustad ideesse oma aega ja raha, aga tagasi ei saa midagi.

Äriidee hindamine 10 küsimuse abil

Selleks tuleb vastata kümnele küsimusele skaalal 0–10, kus 0 on kõige raskem, vähetõenäolisem, vaevalisem ning 10 on väga lihtne, atraktiivne, tulutoovaim.

  1. Vajadus. Kui suurt huvi tunnevad kliendid antud toote või teenuse vastu? Näiteks vana filmi rentimise vastu tuntakse vähem huvi kui uue filmi esilinastuse puhul.
  2. Turu suurus. Kui palju inimesi ostaks seda kaupa või teenust? Näiteks lugemisprillide ostjaskond on suur, aga liivi keelest eesti keelde tõlkimise teenuse tellijaid oleks vähe.
  3. Hinnapotentsiaal. Kui palju on kliendid nõus teenuse või toote eest maksma? Näiteks paki tikkude eest on klient nõus maksma vaid sente, auto eest aga kümneid tuhandeid.
  4. Klientide leidmiskulud. Kui palju peab kulutama raha uute klientide leidmiseks? Näiteks söögikoht suures kontorihoones leiab kliendid kulutusteta, maiustuste tootja peab aga tegema pidevalt reklaami, et tagada klientide huvi just enda toote vastu.
  5. Toote või teenuse loomise kulud. Kui kulukas on antud teenust osutada või toodet toota/müüa? Näiteks konsultatsioonide osutamine on praktiliselt kuluvaba, samas uue huvitava toote väljatöötamine ning tootmine keerulisem.
  6. Toote/teenuse unikaalsus. Kui unikaalne on see toode või teenus, kui palju on konkurente või kui kerge on konkurentidel hakata pakkuma samalaadset lahendust? Näiteks raamatupidamisteenuseid pakuvad paljud, aga Eestit valgusfooridega varustaval firmal konkurente pole.
  7. Kiirus. Näiteks naabrile lapsehoidmisteenust saaks pakkuda kohe, aga uue kindlustusseltsi asutamiseks vajaliku litsentsi hankimine võib võtta aasta.
  8. Esmainvesteeringu suurus. Kui palju peab investeerima müügi alustamiseks? Näiteks eelnimetatud lapsehoidmisteenuse pakkumiseks pole kulutusi vaja teha, aga jäätisevabriku sisseseade maksab palju.
  9. Laienemispotentsiaal. Kui palju saab ühele ja samale kliendile toodet või teenust müüa? Näiteks kohvikus saab kohvi kõrvale müüa ka saiakesi või autoostjale hooldust, kuid kamina ostja tõenäoliselt lähiajal rohkem ostma ei tule.
  10. Käibe püsivus. Kui palju peab tegema kulutusi, et käivet pikemat aega hoida? Näiteks raamatupidamisteenus eeldab igakuist tööd käibe tekkimiseks, valmis kirjutatud raamatu puhul edaspidi kirjutamiskulud puuduvad.

Nüüd liida hinded kokku. Kui summa jääb alla 50 punkti, siis unusta see idee, on paremaid kohti, kuhu oma aega ja raha investeerida. Üle 75 punkti tähendab potentsiaalselt väga tulutoovat äriideed. 50–75 punkti vahel jääv idee on keskpärane ning nõuab suurt tööd, et sellega edu saavutada.

Äriidee hindamine nende küsimuste põhjal on lihtne ja annab selge vastuse.

Smuutipeatus

  • Kirjelda Smuutipeatuse äriideed, vastates küsimustele: kellele? Mida? Kuidas? Miks?
Please wait